Soome

Tööturu ülevaade

Kirjeldus

Töötuse määr aprillis 2022 oli 7,0%. Tööjõuvajaduse ajakohase prognoosi ja hetkevajaduse kohta annab kõige pädevamat infot nii ametialade, kui ka piirkondade lõikes tööjõuvajaduse baromeeter.

Soome tööturustatistikat leiab siit: https://www.stat.fi/til/tym_en.html

Töö leidmine

Kirjeldus

Töö otsimiseks Soomes on palju erinevaid võimalusi:

Saate kasutada kohaliku tööturuasutuse teenuseid Soomes www.te-palvelut.fi. Tööturuasutus nõustab tööotsijaid ja vahendab töökohti. Pakutavatele töökohtadele Soomes võivad kandideerida kõik tööotsijad, sõltumata rahvusest, vanusest või soost, kui nad vastavad tööpakkumises nõutud kriteeriumitele. Lisateavet TE-palvelt teenustest leiab siit. Tööotsijaks registreerunul on õigus saada isiklikke töövahendusteenuseid ja nendega seotud soodustusi, juhul kui tal on olemas elamisõigus Soomes. Lisaks kohalikud tööhõivebürood korraldavad tihti erinevaid infotunde ja teavitusüritusi.

Soome ettevõtjad kasutavad ka personaliotsingu teenust. Teenusepakkujaid leiate siit.

Ingliskeelsete tööpakkumistega saab tutvuda tyomarkkinatori.fi ja Jobs in Finland portaalides.

Kasuliku teavet töötamisvõimalustest Soomes leiab infofinland.fi

Tuleb meeles pidada, et töö saamiseks Soomes on kõige olulisemad ametialased ja soome keele oskused. Hooajatööde puhul piisab kas inglise ja/või soome keele oskus algtasemel. 


Vabade töökohtade otsimine internetis

Paljud internetiaadressid pakuvad võimalust jätta oma tööavaldus ja CV tööandjale lugeda.

Siin on mitmeid internetiaadresse kust võib otsida vabu töökohti ja ka osalise tööajaga tööd:

• www.monster.fi  Tööportaal
• https://rekrytointi.com  Tööportaal ja hooajatööd
• www.manpower.fi   Rahvusvaheline värbamisteenistus, esindus ka Eestis
• www.oikotie.fi  Ajalehtedes ilmuvate tööpakkumiste andmebaas internetis
• www.staffpoint.fi Tööportaal ja hooajatööd
• www.careerjet.fi Tööportaal
• https://fi.indeed.com Tööportaal
• www.aarresaari.net Akadeemilised värbamisteenused (Job board)
• jobinfinland.fi Tööpakkumised välismaalastele

Kui soovid kontrollida mõnda Soome ettevõtet saad teha päringu Soome äriregistris.  

Ettevõtlus

Soome vajab ettevõtjaid, kes soovivad luua töökohti.  Ettevõtlusseaduses on sätestatud täpsemad nõuded eri tegevusaladel vajalike lubade ja ettevõtjalt nõustava hariduse kohta. Ettevõtte asutaja peab tegema oma ettevõtte kohta teatise Patendi- ja Registrivalitsuse juures asuvasse ettevõtteregistrisse (kaupparekisteri). Informatsiooni kõigist vajalikest toimingutest saab www.businessfinland.fi.

Ametiliidud / ametühingud

Suurem osa soomlastest kuulub ametiühingusse. Ametiühingu peamiseks ülesandeks on kaitsta oma liikmete huve ja õigusi. See tähendab toimetuleku (palk, tulude ümberjaotamine) parandamist, tööhõive tagamist ja tööelu kvaliteedi parandamist.

Kui astud ametiühingusse, astud ka ametiühingu töötukassa liikmeks. Töötukassa liikmeks võib astuda ka ilma ametiühingusse astumata. Töötuskassa liikmeks olemine annab teatud tingimuste täitmisel õiguse palgapõhiseks töötuskindlustushüvitiseks.

Ametiühingute liikmed maksavad liidule liikmemaksu. Erinevatel tegevusaladel on eri ametiühingud, mis kuuluvad suurematesse keskorganisatsioonidesse. Täpsemat infot ametiühingute tegevuse ja liikmeks astumise kohta saad  internetilehekülgedelt:

www.sak.fi  Soome Ametiühingute Keskorganisatsioon
www.liitot.fi Info Soome ametiühingute kohta
rakennusliitto.fi/et/ Soome Ehitajate Ametiühing

Tööle kandideerimine
Soome tööle kandideerides peab Teil olema:

• Elulugu (CV)

NB! soovitajad: Soomes on  oluline mainida eluloos vähemalt ühte soovitajat praeguselt või mõnelt endiselt töökohalt. Lisage nende nimed ja telefoninumbrid oma eluloole ainult siis, kui need isikud on sellega nõus. Soovitused peaksid eelistatavalt olema koostatud soome või inglise keeles.

Europass – CV vormistamise abimees. Formaat on võimalik salvestada oma arvutisse, kus saate teha soovitud muudatused. 

Soome tööandjad nõuavad harilikult head soome ja/või inglise keele oskust.

• Sooviavaldus 

Sooviavaldus on üheleheküljeline kokkuvõte, kus põhjendate, miks te vastavat kohta soovite ja miks tööandja peaks just teid värbama. 

Kui vajate või soovite Soome pädevalt asutuselt oma varasemalt omandatud kõrg- või kutsehariduse tunnustamist siis pöörduda Soome Haridusameti poole.

Õigused

Kirjeldus

Töösuhe Soomes peab algama kirjaliku töölepingu sõlmimisega.

Mitmekülgset kasulikku infot töösuhete kohta Soomes leiate Työelämään veebilehelt. 

Kollektiivlepingud
Ametiühingud ja tööandjate esindajad sõlmivad kollektiivlepingu palga ja muude töösuhte tingimuste kohta. Üldiselt on kollektiivlepingus kokku lepitud töötaja suhtes paremad tingimused kui seadusandlusest tuleneks. Peaaegu kõikides kollektiivlepingutes on kokku lepitud muuhulgas lühem tööaeg, pikemaajalisem tasu töövõimetuse korral ja puhkusetasuna, kui on seadusandluses ette nähtud. Enamikel ametialadel on kõiki tööandjaid hõlmav kollektiivleping (üldkehtiv kollektiivleping).

Lisainfo:

Kollektiivlepingud (Työehtosopimukset/lühidalt TES) www.finlex.fi/fi/viranomaiset/tyoehto 

Soome ametiliitude/ametiühingute kontaktid www.liitot.fi

Tööleping
Tööandja ja töötaja lepivad töölepingus kokku töösuhte tingimused. Soovitatav on sõlmida kirjalik leping, millest peab selguma vähemalt: tööandja/ettevõtte nimi, töötaja nimi, töö olemus, töö algus, töösuhte kestus, töölepingu lõpetamisest etteteatamise aeg, katseaeg, töötasu, tööaeg. Suuline leping on soovitatav sõlmida kahe tunnistaja juuresolekul. Kui töösuhe on sõlmitud tähtajatuna või tähtajalisena kestusega üle kuu, peab tööandja andma suulise lepingu sisust kirjaliku selgituse hiljemalt enne esimese palgamaksuperioodi lõppemist. Leping, millega vähendatakse töötajale töölepinguseadusega või kollektiivlepinguga kaasnevaid õigusi ja soodustusi, on kehtetu.

• Töölepingu sõlmimine
• Tööaja arvestus 
• Palk
• Palgad ehitussektoris
• Puhkus

Õnnetusjuhtumikindlustus

Soome tööandja teenistuses olev töötaja kuulub kindlustamisele seadusandluses sätestatud õnnetusjuhtumikindlustuse kaudu. See hõlmab õnnetusjuhtumid nii tööl olles, tööle minekul kui ka töölt tulekul.
Kui välismaine tööandja on lähetanud oma töötajad ajutiselt Soome tööle, võib töötaja olla sotsiaalkindlustatud lähetajamaal ja sotsiaalkindlustusmaksud makstakse sel juhul vaid sinna. Lähetavast maast tuleb sel juhul tavaliselt hankida nn. lähetatud töötaja tunnistus (tõend A1, Eestis väljastab Sotsiaalkindlustusamet), kui on tegemist EU/ETA- või sotsiaalkindlustuselepinguga liitunud maaga. Nendel juhtudel võib töötaja hüvitiste saamiseks pöörduda Tapaturmavakuutuslaitosten Liitto (Õnnetusjuhtummikindlustusühingute Liit) poole.

Töötervishoid

Tööandjal peab olema töötervishoiuleping töötervishoiuteenuseid pakkuva asutusega.
Soome tööohutuse alane seadusandlus laieneb samamoodi kõikidele Soome tööandja teenistuses olevatele isikutele sõltumata sellest, mis maa kodanikud nad on. Üldjuhul laieneb välismaalasest töövõtjale Soome tööseadusandlus, kuid rahvusvaheliste töösuhete puhul otsustatakse kohaldatav seadusandlus juhtumipõhiselt. Lisainfo.

Soome tööandjaga tekkinud probleemide puhul saab töötaja pöörduda abi saamiseks Soome Tööinspektsiooni piirkondlikku osakonda.

Lähetatud ja renditöötajatel, kes töötavad Soomes Eesti ettevõtete alluvuses, tuleb probleemide puhul pöörduda Eestis Töövaidluskomisjoni (saamata töötasude väljanõudmine Töövaidluskomisjoni  või Eesti kohtusüsteemi kaudu), nõustamist saab Tööinspektsioonist.

Lähetatud töötajatele laiendatakse Soome seadusandlust muuhulgas ületunnitöö tasustamise, tööaegade, korralise puhkuse, töövõimetusajatasu ja üldkehtiva kollektiivlepingujärgse minimaalpalga osas. Loe lähemalt mis on töölähetuse ja lähetatud töötaja mõisted.

Kasulikud lingid:

• https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/ohvriabi-ennetustoo/116-006-ohvriabi-kriisitelefon

Töötus ja hüvitised

Kirjeldus

Töötus ja hüvitised

Töötuks jäädes (või saades infot peatselt töötuks jäämise kohta), pöörduge esimesel võimalusel kohaliku „te-toimisto“ ehk tööturuasutuse poole. Kõigi Soome tööturuasutuste kontaktid leiate siit.

Kui Teil on olemas Soome pangatunnus, Soome või Eesti isikukoodiga ID-kaart, saate end Soome Tööhõiveameti tööotsingu võrguteenuses „Oma työnhaku“ tööotsijaks registreerida elektrooniliselt klikkides leheküljel www.te-palvelut.fi viidet „Asioi verkossa“.

Juhised, kuidas edasi tegutseda leiate Soome Tööhõiveameti kodulehel.  Samuti saab pöörduda tööbüroosse isiklikult.

Dokumentide loetelu, mis tuleb kaasa võtta pöördudes tööturuasutusse:

• Töösuhte lõppemise tõendid (työtodistus). Soomes annab töösuhte lõpus tööandja töötaja „työtodistuse“ ehk töösuhte lõppemise tõendi, kus on kirjas kui kaua töösuhe kestis, mis põhjusel see lõppes ja vahel ka hinnang töötaja kohta. Neid dokumente võivad küsida ka järgmised tööandjad, kelle juurde tööle kandideerite – see on Teie töötamise ajalugu ehk „tööraamat“.
• Muud dokumendid, mis annavad infot Teie tööajaloost
• Tööleping (kui olete tööturuasutusse pöördudes veel töösuhtes, siis ainult tööleping kaasa võtta).

Kui olete sundpuhkuse teate saanud või sundpuhkusele määratud, siis:

• Sundpuhkuse teade (lomautusilmoitus) ja/või
• Sundpuhkuse tõend (lomautustodistus)

Erinevalt Eestist, on Soomes võimalik registreerida end tööturuasutuses töötuks ka kehtiva töölepinguga, juhul kui olete sundpuhkusele vormistatud – st, et leping tööandjaga jääb kehtima, kuigi tal hetkel ei ole Teile tööd pakkuda. Sundpuhkusele määratul on sellisel juhul võimalus võtta end arvele (kui tema lepingu ja staaži pikkus ning eelnevalt tehtud registreerimistoimingud annavad selleks alust), saada võimalusel toetust töötuse ajal ning seeläbi on ta kohustatud täitma tööturuasutuse aktiivsusnõudeid ning vastu võtma sundpuhkuse ajal tööturuasutuse poolt pakutavad tööd.

Haridust ja õpinguid tõendavad dokumendid:

• Diplomid ja koolide-, kursuste lõpetamist tõendavad dokumendid
• Õpingute katkestamist tõendavad dokumendid, kui olete mõned õpingud katkestanud

Muudest riikidest Soome tööle tulnud isikute puhul:

• Pass
• Soomes elamisõigust või töötamisõigust tõendavad dokumendid

Kohene töötuks registreerimine on oluline seetõttu, et sellest hetkest alates hakatakse arvestama Teie õigust saada võimalikke toetusi, ka ooteaja (aeg, mille eest algul toetusi ei saa) arvestamine algab töötuks registreerimise momendist.

Üldjuhul saab Soomes end töötuks registreerida isik, kel on

• Soome isikutunnus e. isikukood (henkilötunnus)
• püsiv elukoht Soomes

NB! Töötuskaitse õiguste taotlemise üheks eelduseks on see, et Soome saabudes olete teinud vastavad registreerimistoimingud – lisainfo peatükis Registreerimine Immigratsiooniametis.

Olles ametiühingu liige ja makstes liikmemakse, tekib Teil teatud juhtudel õigus saada palgapõhist töötuskindlustushüvitist ametiühingu Töötukassast, kui olete Soomes registreerinud end kui Soomes püsivalt elav isik. Lisainfo ametiühingute kohta siit. Info töötuskindlustushüvitise saamise tingimuste kohta siit. Juhul, kui Te ei soovi ametiühingu liikmeks astuda, on Teil võimalus liituda ametiühingust sõltumatu töötukassaga, mis küll ei taga Teile vajadusel töösuhete alast juriidilist abi. Töötukassade kontaktandmed leiate siit. Töötukassaga (kas ametiühingu juures tegutseva või iseseisvaga) peate liituma ise, liitumata jättes ei ole Teil õigus ka töötuskindlustushüvitisele. Töötukassade liikmemaksude info siit. 

Soome elamisloa (oleskelulupa) omava töötu põhiline toimetulek kindlustatakse töötuspäevaraha ja tööturutoetusega.

Seda, millist hüvitist või milliseid toetusi on just Teil õigus saada Soomest töötuks olemise ajal, otsustab konkreetne ametnik tööturuasutuses vastavalt Teie omandatud Soomes töötamise staažile, töölepingu vormile ja pikkusele, registreeritud elamisõigusele.

Juhul, kui Teil ei ole õigus töötuskindlustushüvitisele võib Teil siiski olla töötuna õigus toetustele, mida maksab KELA. Infot Soome töötutoetuste kohta eesti keeles, leiate Kela kodulehe lingil. 

Töösuhte lõppedes taotlege tööandjalt töötõend „työtodistus“, mis näitab, kui kaua Te tema juures töötasite ja mis põhjusel töösuhe lõppes ning ka palgaarvestuse väljavõte, mis näitab, kui palju palka välja teenisite ning maksti.

Töötõendi(te) alusel saate taotleda Soome Kelast vorm U1 Soome töötuskindlustusstaaži kohta. Kui Teil oli erinevaid töösuhteid, siis iga töösuhte kohta peab olema töötõend. Toimingu sujuvamaks laabumiseks võite eelnevalt helistada Kela teenindusliinil ja küsida eelinfot Kela kohaliku teenindusbüroo suhtes.

Kui juhtub siiski, et Kelasse pöördudes saate infot nagu ei väljastaks Kela U1 vormi, küsige siiski järjekindlalt edasi, sest Kela väljastab U1 vormi – tegemist on väga suure asutusega, kus tegeletakse erinevate toetuste maksmisega, seetõttu varuge kannatust ja olge sihikindel

Kasulikud lingid töötuse kohta:

• www.tootukassa.ee Eesti Töötukassa koduleht
• www.te-palvelut.fi Soome Tööhõiveameti koduleht
• tyoelamaan.fi Tööelu veebileht
• www.liitot.fi Soome ametiühingud
• www.rakennusliitto.fi Soome Ehitusliit
• www.pam.fi Soome Teenindusalade ametiühing

Maksustamine

Kirjeldus

Soomes maksavad kõik töötavad inimesed tulumaksu riigile ja oma elukohajärgsele linnale või vallale. Riigile makstava tulumaksu suurus oleneb sissetulekute suurusest. Kasutusel on astmeline tulumaks. Soome tulumaksumääradega saab tutvuda siin: vero.fi. Et Eestis ja Soomes teenitud tulusid ei maksustaks topelt, lähtutakse maksustamisel riigisiseselt kehtestatud topeltmaksustamise vältimise sätetest ning riikidevahelisest topeltmaksustamise vältimise lepingust. Lepinguga saate lähemalt tutvuda siin.

Tuleb meeles pidada. et kõigil Soomes ehitusobjektidel töötavatel isikutel peab olema töökohal viibides nähtaval kohal nimesilt, millele on märgitud maksunumber. Lähemat infot eesti keeles, vene keeles.

Soomes tuleb kõikidelt tuludelt maksta tulumaksu. Tööle asudes tuleb taotleda lähimast maksuametist (Verohallinto) maksukaart (verokortti) ja toimetada see koheselt tööandjale! Kui töötaja ei esita tööandjale maksukaarti, on tulumaksu määraks 60%. Maksukaardi taotlemisel tuleb esitada tööleping, milles on näha töötaja töötasu suurus ja lepingu pikkus. Tulumaksuprotsent oleneb tuludest juhul, kui töötamine kestab üle 183 päeva ja seda võib aasta jooksul muuta juhul, kui tulud muutuvad.

Välismaalase maksustamine

Füüsiliste isikute maksustamise kohta leiate lisainfot eesti keeles vero.fi/en/other_language/eesti_kee/

Välismaalt Soome tuleva töötaja maksustamine oleneb sellest, kui kaua ta Soomes elab. Maksustamist mõjutab ka see, kas tööandja on Soome või välismaa ettevõte. Renditud töötajate jaoks on eraldi juhend. Ettemaksuna makstava tulumaksu määramiseks peab töötajal olema Soome isikukood. Kui töötaja ei ole varem isikukoodi taotlenud, saab ta ettemaksuna makstava tulumaksu taotlemise ajal maksuametist juhised ja blanketi isikukoodi taotlemiseks. 

Tööandja on Soomes registreeritud ja töö on Soomes VÄHEM kui 6 kuud

Soomes ajutiselt viibivad isikud on piiratud maksukohuslased. Palgast arvestatakse maha 35% maksu ehk nn tuluallikamaks. Maksuametist võib taotleda tuluallikamaksukaardi. Sellele võib märkida ka tuluallikamaksu mahaarvestuse, mis on 510 eurot kuus või 17 eurot päevas.

Et tööandja saaks teha palgast tuluallikamaksu mahaarvestuse, tuleb talle esitada tuluallikamaksukaart. Maksukaart tuleb anda tööandjale originaaleksemplaris. Tuluallikamaks on lõplik maks ning töötasu kohta ei ole Soomes vaja tuludeklaratsiooni esitada.

Lisaks tuluallikamaksule arvestatakse palgast maha pensioni- ja töötuskindlustusmaksud. 

Juhul kui isikul on elukohariigist saadud tõend A1/E101, mis tõendab isiku kindlustamist teises riigis, siis ei arvestata kindlustusmakse maha. Lisainfo tõendi A1 taotlemisest.

Elukohariigil on tavaliselt õigus maksustada isikut nii elukohariigis kui välismaal teenitud sissetulekutelt. Soomes saadud sissetulekud tuleb teatada elukohariigi maksuametile. Tööandjalt saab tõendi palga ja sellest maha arvestatud tuluallikamaksu kohta. Tõendit võib vaja minna elukohariigi maksustamisel. Kui elukohariik maksustab välismaal saadud sissetulekuid, kõrvaldab ta topeltmaksustamise.

Isik, kes elab Euroopa majandusühendusse kuuluvas või Soomega maksulepingu sõlminud riigis, võib tuluallikamaksu asemel taotleda oma sissetulekute progressiivset maksustamist ehk maksustamist samal viisil kui Soomes üle kuue kuu viibivatel isikutel. Progressiivsel maksustamisel mõjutab maksuprotsenti aasta sissetulekute ja väljaminekute suurus. Progressiivseks maksustamiseks tuleb taotleda maksuametilt piiratud maksukohuslase maksukaarti.

Tööandja on Soomes registreeritud ja töö Soomes kestab KAUEM kui 6 kuud

Soomes üle 6 kuu töötavad isikud on üldised maksukohuslased. Maksuprotsent arvestatakse progressiivselt kogu kalendriaasta sissetulekute põhjal. Selleks peab maksuametist taotlema tavalise maksukaardi. Selle jaoks läheb vaja Soome isikukoodi. Maksukaart tuleb anda tööandjale originaaleksemplaris.

Juhul kui isikul ei ole tõendit A1, arvestab tööandja lisaks kinnipeetavale tulumaksule palgast maha ka haiguskindlustusmaksu (tervishoiumaks + haiguspäevaraha maks), töötuskindlustusmaksu ja pensionikindlustusmaksu (kokku umbes 7–8%). Tõenditega A1 osutatakse, et isik on kindlustatud teises riigis. Sellisel juhul kindlustusmakse palgast maha ei arvestata. 

Tööandja on Eestis registreeritud ja töö Soomes kestab VÄHEM kui 6 kuu

Eestist pärinevate ning kuni 6 kuud Soomes viibivate renditöötajate palgatulu kuulub Soomes maksustamisele. Renditöötaja peab ise hoolt kandma oma maksude tasumise eest siin teenitud palgatulult - tuleb pöörduda kohaliku Soome maksuameti büroosse ja esitada tööleping ja vorm A1.

Tulumaks on 35% palgast, enne maksustamise sooritamist arvatakse palgast maha 510 eurot/kuu või 17 eurot/päeva kohta.
Renditöötaja maksab tulumaksu esimesest päevast alates.

NB! Juhul kui tööandja ei ole registreeritud Soome maksumaksjate ja ettevõtjate registris, peab renditöötaja iga kuu ise maksud maksma (s.t makse ei peeta palgast kinni). Lisainformatsiooni saab Soome Maksuameti kodulehelt. 

Korduma kippuvad küsimused – välisriigi renditööjõu maksustamise kohta

Tööandja on Eestis registreeritud ja töö Soomes kestab KAUEM kui 6 kuud

Tavaline maksukohuslane Soomes - tulumaks on astmeline. 

Soomest ärakolimisel pead esitama magistraadile teate aadressi muutumise kohta ühe nädala jooksul pärast kolimist. Soovitatav on lahkumisest teatada ka Soome maksuametile.  Maksuametist saab ka kontrollida, kaskõnealuseks aastaks arvestatud maksude summa muutub. Samaaegselt võib esitada ka andmed sissetulekute ja väljaminekute kohta, mis on vajalik viimaste Soomes töötamise ajal saadud tulude maksustamiseks. Ärakolimisaasta kohta tuleb esitada maksuametile ka tuludeklaratsioon.

Soome Maksuameti eesti keelne info asub siin.

Laevatehastes töötavad välismaalased

Maksukalkulaator

Soome Maksuameti vastavad blanketid leiate nende kodulehelt sellelt lingilt.

Helsingi piirkonda asujatel on võimalik maksukaarti taotleda ka Helsingi rahvusvahelisest majast https://www.ihhelsinki.fi

Tervisehoid

Kirjeldus

Soomes püsivalt elavatel inimestel on ravikindlustus ja nad saavad ravikindlustuskaardi ehk KELA kaardi. Ravikindlustus on lisaks ka kõikidel Soomes töötavatel töötajatel ja ettevõtjatel, kelle töö või ettevõtte tegevus kestab vähemalt neli kuud. Tervishoiuteenuste eest vastutavad vallad/linnad, kes pakuvad teenuseid ise või ostavad need teistelt. 

Üldarstiabi annavad tervisekeskused. Iga valla/linna elanik kasutab selle tervisekeskuse teenused, mille territooriumil ta pidevalt elab. Kiireloomulist abi saab patsient kohe. Tavapärase ravi osutamise tähtajad on fikseeritud seaduses. Tervisekeskusega peab argipäevadel ja keskuse lahtioleku aegadel olema võimalik viivitamatult ühendust saada. Vajaduse korral kirjutab arst saatekirja haiglasse eriravile. Kiireloomulistel juhtudel saab haiglaravi ka ilma saatekirjata. Ravikindlustus hüvitab osa arsti poolt määratud ravimite hinnast ja eraarsti tasust ning uuringute ja raviprotseduuride kuludest. Ka osa raviga seotud reisikuludest hüvitatakse. Hüvitisi maksab KELA. 

Kui jääte haigeks 

Haigestumise korral pöördu oma elukoha tervisekeskuse poole. Tervisekeskused kuuluvad avaliku tervishoiu alla.  Õhtuti ja nädalavahetustel on tervisekeskused suletud. Sel ajal võtab äkiliste haigestumiste ja õnnetusjuhtumite korral patsiente vastu valveteenistus (päivystys).

Üldine häiretelefoninumber on 112. Haiglasse pääseb uurimisele või ravile tavaliselt ainult arsti saatekirjaga. Hädaolukorras ei ole arsti saatekirja vaja. Patsient maksab ise osa haiglaravist. Kui haigestud või kui sinuga juhtub õnnetus, on sul õigus töölt puududa. Kui kuulud Soome haiguskindlustuse (sairausvakuutus) alla, on sul peale omavastutusaega (omavastuuaika) õigus taotleda Rahvapensioniametist (Kela) haiguspäevaraha (sairauspäiväraha). Omavastutusaeg on üldiselt päev, millal haigestud ning lisaks 9 järgnevat argipäeva. Kui sinu töösuhe on kestnud enne haigestumist kauem kui 6 kuud, maksab tööandja sulle omavastutusaja eest täispalka. Haiguspäevaraha makstakse maksimaalselt 300 argipäeva eest. Seda tuleb taotleda haigestumisest 2 kuu jooksul. Kui haigestunul ei ole olnud tulusid või tema tulud on olnud väga väiksesed, võidakse talle maksta miinimumpäevaraha juhul, kui haigus on kestnud kauem kui 55 päeva. Lisainformatsiooni järgmiste küsimuste kohta saate siit.

Uues elamise ja/või töötamise riigis tekib ravikindlustus läbi uue töösuhte ja tuleks taotleda selle riigi vastavast asutusest selle riigi Euroopa ravikindlustuskaart. (Soome puhul on oluline meeles pidada, et sotsiaalkindlustussüsteem hakkab kehtima vähemalt 4-kuu pikkusest töölepingust alates.)  Kui tekib olukord, kus eelmise töösuhte kaudu kehtinud ravikindlustus lõppeb ja uue töösuhte kaudu veel ravikindlustus ei kehti, tasub mõelda eraravikindlustuse võimalustele.

Elamiskulud

Kirjeldus

Soome seaduste kohaselt võib välismaalane osta Soomest kinnistu ja/või korteri.
Kui ostad korteri, siis ostad kas korteri aktsia või kinnistu. Korteri aktsia tähendab korterit majas, mille omanikuks on korteriaktsiaselts. Korterite aktsiateks on korterid korrusmajas või ridaelamus. Kinnistu on tavaliselt eramu ja selle krunt. Kui ostad eramu, ostad kinnistu. 

Üürikortereid pakuvad ja vahendavad näiteks omavalitsuste korteribürood, korterite vahendamisega tegelevad äriühingud, eraisikutest korteriomanikud ning paljud kindlustusfirmad ja kinnisvarahaldusfirmad.

Üürimise kohta sõlmitakse kirjalik üürileping (vuokrasopimus). Lepingus fikseeritakse üüri suurus ja selle maksmise viis. Peale selle fikseeritakse lepingus tähtaeg, kui pikaks ajaks korter üüritakse. Lepingu võib teha ka tähtajata.  Korterite üürimine on reguleeritud üüriseadusega. Probleemolukordades on võimalik saada õigusabi valla/linna õigusabibüroolt.

On võimalik taotleda omavalitsusele kuuluvat üürikorterit. Saad registreeruda omavalitsuse üürikorteri taotlejaks, täites taotlusvormi elukohajärgse omavalitsuse korteribüroos. Taotlusvormi saad sageli täita ja ka saata elektrooniliselt.

Üürnikul on õigus osa korterist teisele isikule välja üürida, kui sellega seoses ei kaasne korteri tegelikule üürileandjale märkimisväärset kahju või takistust. Kui hakkad ise allüürnikuks, siis tee esmalt kindlaks, et korteriüürnikul on õigus allüürilisi võtta. Oled allüürilise staatuses näiteks ka siis, kui oled üürinud vaid osa korterist ja korteri omanik elab ise samas korteris.

Soomes on üürilepingutes peaaegu alati üürigarantii (tagatis). Garantii suurus võib sõltuvalt korterist varieeruda, kuid maksimaalselt võib see olla 3 kuu üüri suurune. Levinuim garantiisumma on 2 kuu üürile vastav summa.

Suitsetamine korterites ja rõdudel on keelatud.

Suurem osa üürileandjatest soovib saada üürniku viimaseid:

• palgatõendeid
• koopiat tulumaksuotsuse kohta, millest ilmneb majanduslik olukord
• tõendit laenude kohta
• mitte EL-i kodanike puhul koopiat elamisloast või passist

Enamik üürileandjatest eeldab, et korteriotsijal ei ole maksehäire märget.

Kui oled õppur, võid taotleda spetsiaalselt õppuritele mõeldud üürikorterit. Õpilaskorterite üür on tavaliselt teistest korteritest soodsam. Loe lisaks.

Elamisõiguskorter on alternatiiv korteri üürimisele ja omamisele. Elamisõiguskorter tähendab seda, et sul on õigus elada teatu korteris, kui tasud esmalt korteri eest elamisõigustasu ehk umbes 15 protsenti korteri maksumusest. Seejärel maksad igakuiselt teatud summa ehk kasutustasu. Loe lisaks.

Soome elama asujale on praegusel hetkel kõige praktilisemaks teabeallikaks InfoFinland koduleht.

Üürileantavate korterite kohta võib infot leida ka ajalehtedest: www.sanomalehdet.fi.

Noortehostelite kohta leiab teavet: www.hostellit.fi.

Kohalike omavalitsuste kontaktid ja sealtkaudu taotletavate elamisõiguskorterite info leiab kodulehelt www.kunnat.net.

Transpordi kohta leiab nfot leiab www.liikennevirasto.fi.

Pealinna piirkonna transpordikorralduse kohta saab teavet ka kodulehelt www.hsl.fi.

Haridus

Kirjeldus

Soome haridussüsteem jaguneb põhikoolituseks, teise astme koolituseks, kõrgastme koolituseks ja täiskasvanutekoolituseks.

Lasteaiad kuuluvad kas kohalikule omavalitsusele või on eralasteaiad. Lapsel, kelle koduvald on Soomes, on õigus saada lasteaiakoht kohaliku omavalitsuse lasteaias. Lapsel on õigus lasteaiakohale isegi siis, kui üks või mõlemad vanemad on kodused. 

Lasteaiakoha taotlemine 

Lasteaiakohta tuleb taotleda neli kuud varem kui seda vajatakse. Töö- või õppekoha saanud vanemate lastele võib lasteaiakoha saada ka kiiremini. Valla/linna sotsiaalbüroo või lähima lasteaia poole tasub pöörduda alati juba varakult. Sealt saab infot lasteaiakoha taotlemise korra ja mitmesuguste lastehoiuvariantide kohta.
Lasteaiamaksu suurus sõltub pere sissetulekutest ja sellest, kui kaua laps päevahoius viibib. Loe lisaks.

Alusharidus ehk eelkool (esiopetus) valmistab lapsed põhikooliks ette. Lapsed lähevad eelkooli üldjuhul 6-aastaselt ja põhikooli 7-aastaselt.  Eelkool on lapsele vabatahtlik. Võid ise otsustada, kas sinu laps läheb eelkooli. Suurem osa Soome lastest käib eelkoolis. Vanemad registreerivad lapse eelkooli tavaliselt jaanuaris või veebruaris. Kontrolli registreerimise aega aegsasti oma kohaliku omavalitsuse kooliametist (koulutoimi) või haridusametist (sivistystoimi). Alusharidus on tasuta. Loe lisaks.

 Kõikidele Soomes elavatele lastele kehtib koolikohustus (oppivelvollisuus) ehk nad peavad omandama põhihariduse. Koolikohustus on seadusega reguleeritud.

Koolikohustus:

• algab sellel aastal, kui laps saab 7-aastaseks
• lõppeb siis, kui põhihariduse õppekava on läbitud või hiljemalt siis, kui koolikohustuse algusest on möödunud 10 aastat

Koolikohustus täidetakse üldjuhul põhikoolis. Põhikool koosneb alamastmest (alakoulu) ja ülemastmest (yläkoulu). Alamastmes on 1.–6. klass ja ülemastmes 7.–9. klass. Põhikool kestab tavaliselt 9 aastat – kool algab 1. klassiga ja lõppeb 9. klassiga. Põhikool on tasuta.

Vanemad registreerivad lapse kooli. Linn saadab aasta alguses kodudesse koolikohustuse teate (oppivelvollisuusilmoitus). Sinna on märgitud lapse elukohajärgne kool (lähikoulu). Elukohajärgne kool on see kool, mis asub kodule kõige lähemal. Vanemad võivad oma lapsele valida ka mõne muu kooli kui elukohajärgse kooli.

Laps või noor võib saada põhikooliks ettevalmistavat õpet, mille jooksul ta õpib soome (või rootsi) keelt ja mõningaid õppeaineid. Ettevalmistav õpe on mõeldud kõigile neile immigrantidest lastele, kelle teadmised ja oskused ei ole põhikooli klassis õppimiseks veel piisavad. Kui lapse emakeel on mõni muu keel kui soome või rootsi keel, organiseerib kohalik omavalitsus oma emakeele õppe. Sel juhul võib laps õppida teise keelena ehk S2 keelena (S2-kieli) ka soome või rootsi keelt.

Eestikeelne haridus Helsingis kujutab endast kakskeelset soome-eesti õpet Latokartano põhikoolis. Kakskeelse õppe võimalustega saab lähemalt tutvuda kooli kodulehel või http://eestiklass.wordpress.com.

Peale põhikooli võib noor õppida erinevates õppeasutustes ja osaleda õppeprogrammides. Ta võib valida, kas läheb õppima kutseõppeasutusse või gümnaasiumi. Kutseõpe ja gümnaasiumiõpe on teise astme haridus. Immigrantidest õppurid võivad saada enne kutseõpet ettevalmistavat koolitust. Loe lisaks.

Kõrgharidus tähendab õppimist kutsekõrgkoolis (ammattikorkeakoulu) või ülikoolis (yliopisto). Ülikoolis on õpingud teoreetilised ja nõuavad palju lugemist. Õppimine kutsekõrgkoolis on ülikooliga võrreldes sageli praktilisema suunitlusega. Loe lisaks.

Kasulikud viited:

• www.studyinfinland.fi 
• www.oph.fi Soome Haridusministeerium (Opetushallitus) 
• www.research.fi
• www.aka.fi
• www.minedu.fi
• https://hyplus.helsinki.fi/hanke/opintoluotsi