Üldine
- Pindala
- 338 440 km²
- Rahvaarv
- 5,644,772 (juuni 2025)
- Riigikeel
- soome, rootsi
- Riigikord
- Parlamentaarne vabariik
- Riigipea
- Alexander Stubb
- Pealinn
- Helsinki
- Rahaühik
- euro
- Telefoni suunakood
- +358
- Hädaabinumber
- 112
Protseduurid riigis sisseseadmiseks
Kirjeldus
EL-riigi kodanikud ning Islandi, Liechtensteini, Norra ja Šveitsi kodanikud võivad viibida Soomes ilma elamisõigust registreerimata katkematult kuni kolm kuud. Kui soovite jääda Soome ja registreeruda elanikuks, peab teil olema töökoht või tegutsev ettevõte, õppekoht, pikemaajalised peresidemed või piisav sissetulek. Soomes elamiseks vajab Eesti kodanik ja tema pereliige (alla 21-aastane laps, hooldatav laps või hooldatav vanem, elukaaslane, kui tõendatakse, et kooselu on kestnud vähemalt 2 aastat) elamisõigust, mille peab registreerima Migratsiooniametis (Maahanmuuttovirasto). Taotlus tuleb esitada kolme kuu jooksul riiki saabumise päevast. Migratsiooniameti elektroonse broneerimissüsteemi kaudu saab aega kinni panna siit.
Pöördumisele võtke kaasa täidetud avaldus või täitke see elektroonselt siin.
EL-i kodaniku elamisõiguse registreerimine https://www.infofinland.fi/
3ndate riikide kodanike ja halli passi omanike taotlustega tegeleb samuti Migratsiooniamet. Lisainfo inglise keeles siin.
Registreerimistaotluse esitamiseks vajate:
- avaldust
- kehtivat isikutunnistust või passi
- kui olete palgatöötaja, tööandja väljastatud tõendit töötamise kohta (nt. tööleping)
- kui olete ettevõtja, selgitus ettevõtluse kohta
- kui olete õpilane, tõendit Soome koolis õppimise, toimetuleku ja tervisekindlustuse olemasolu kohta
- kui te ei ole palgatöötaja, ettevõtja või õpilane, selgitus toimetuleku kohta
- teisi ametiisiku poolt küsitud dokumente
Kui te ei tööta ega tegele ettevõtlusega eeldab elamisõiguse registreerimine võimekust tagada Soomes iseenda ja oma pereliikmete toimetulek. Iga üksikjuhtumit menetletakse eraldi ning kindla rahasumma olemasolu ei ole piiritletud.
Registreerimine Soome digi- ja rahvastikuandmete ametis
Kui EL kodanik on kolinud Soome ja plaanib sinna elama jääda alaliselt peab tal olema kohalikus omavalitsuses registreeritud elukoht. Lisainfo.
Kohalikust omavalitsusest ehk Maistraattist (rahvastikuregister) saab vajadusel taotleda ka Soome isikukoodi, kuid seda saab vaid juhul, kui on antud vähemalt aastane elamisõigus.
Vajalikud dokumendid rahvastikuregistris registreerimiseks:
- pass või
- muu isikut tõendav dokument (kui oled mõne EL-i riigi või Põhjamaade kodanik)
- abielutunnistus (kui oled abielus)
- laste sünnitunnistused (kui sul on alla 18-aastasi lapsi)
- elamisluba (kui vajad elamisluba Soomes)
- EL-i kodaniku elamisõiguse registreerimistunnistus (kui oled EL-i kodanik)
Soomes või Soomest kolides peab alati teavitama rahvastikuregistrit https://dvv.fi/en/individuals esitades kolimisteate.
Kui Teie ees- või perekonnanimi sisaldab tähti õ, ü, š või ž, peab isiku nimi olema ühtemoodi kirjutatud nii Eesti kui Soome rahvastikuregistris.
Soome Töö- ja majandusministeeriumi eesti keelne väljaanne Kolid Soome? Millest alustada?
Helsinki piirkonda asujaid nõustavad registreerimiseprotseduuride läbiviimisel Helsinki Rahvusvaheline maja: https://www.ihhelsinki.fi/
Registreerimine maksuametis
Soomes on astmeline tulumaks. Kui asute tööle, tuleb taotleda lähimast maksuametist tulumaksukaart (verokortti) ja toimetada see esimesel võimalusel tööandjale. Ilma tulumaksukaardita võib tulumaks olla 60% palgast. Tulumaksuprotsent määratakse etteulatuvalt, oleneb tuludest, ka perekonnaseisust ja võib aasta jooksul muutuda juhul, kui tulud muutuvad. Ligikaudset tulumaksuprotsenti on võimalik arvutada siin.
Jälgige võimalusel ka ise oma tulusid ja tulumaksuprotsenti (veroprosentti), kuna juhul, kui maksate tulumaksu liiga vähe peate järgmisel aastal puuduva osa juurde maksma. Kui vajate nõu, pöörduge lähima maksuameti esinduse poole www.vero.fi. Lisainfo. Soome maksuameti infotelefonid (Verohallinnon palvelunumerot)
Kui teete oma põhitööle lisaks ka teist tööd, siis kasutage kõrvaltulude maksukaarti (sivutuloverokortti). See tuleks samuti kohe tööandjale anda. Tulumaksuprotsendist lugege lähemalt peatükis Maksud.
Registreerimine sotsiaalkindlustusametis
Teil võib olla õigus Kela (Kansaneläkelaitos) toetustele, kui asute alaliselt Soome elama. Kui te ei asu alaliselt Soome elama, võite siiski kuuluda Soome sotsiaalkaitse alla (mis sisaldab ravikindlustust) töötamise alusel. Kela maksab toetusi üldjuhul alates päevast, mil asute Soome elama. Mõningaid toetusi makstakse vaid neile, kes on elanud enne toetuse määramist teatud aja jooksul Soomes.
Soomest lahkudes tuleb lisaks üüri-, elektri- ja muude lepingute lõpetamisele teha elukohajärgses magistraadis teadaanne elukoha muutusest (muuttoilmoitus). Lisainfot ja ankeedi leiate siit. Kindlasti tuleb riigist lahkumisest teavitada ka maksuametit.
Töötamine
Tööturu ülevaade
Kirjeldus
Töötuse määr juunis 2025 oli 9,3% (https://stat.fi/en/statistics/tyti). Tööturu statistika ja tööjõu hetkevajaduse kohta leiad infot: https://tyovoimabarometri.fi/
Töö leidmine
Kirjeldus
Töö otsimiseks Soomes on palju erinevaid võimalusi:
Saate kasutada kohalike tööturuasutuste teenuseid Soomes. Pakutavatele töökohtadele Soomes võivad kandideerida kõik tööotsijad, sõltumata rahvusest, vanusest või soost, kui nad vastavad tööpakkumises nõutud kriteeriumitele. Loe Soomes tööotsijaks registreerimisest siin
Soome ettevõtjad kasutavad ka personaliotsingu teenust. Teenusepakkujaid leiate siit.
Ingliskeelsete tööpakkumistega saab tutvuda tyomarkkinatori.fi ja Jobs in Finland portaalides.
Kasuliku teavet töötamisvõimalustest Soomes leiab infofinland.fi
Tuleb meeles pidada, et töö saamiseks Soomes on kõige olulisemad ametialased ja soome keele oskused. Hooajatööde puhul piisab kas inglise ja/või soome keele oskusest algtasemel.
Siin on mitmeid internetiaadresse kust võib otsida vabu töökohti.
Kui soovid kontrollida mõnda Soome ettevõtet saad teha päringu Soome äriregistris.
Ettevõtlus
Soome vajab ettevõtjaid, kes soovivad luua töökohti. Ettevõtlusseaduses on sätestatud täpsemad nõuded eri tegevusaladel vajalike lubade ja ettevõtjalt nõustava hariduse kohta. Ettevõtte asutaja peab tegema oma ettevõtte kohta teatise Patendi- ja Registrivalitsuse juures asuvasse ettevõtteregistrisse (kaupparekisteri). Informatsiooni kõigist vajalikest toimingutest saab www.businessfinland.fi.
Ametiliidud / ametühingud
Suurem osa soomlastest kuulub ametiühingusse. Ametiühingu peamiseks ülesandeks on kaitsta oma liikmete huve ja õigusi. See tähendab toimetuleku (palk, tulude ümberjaotamine) parandamist, tööhõive tagamist ja tööelu kvaliteedi parandamist.
Kui astud ametiühingusse, astud ka ametiühingu töötukassa liikmeks. Töötukassa liikmeks võib astuda ka ilma ametiühingusse astumata. Töötuskassa liikmeks olemine annab teatud tingimuste täitmisel õiguse palgapõhiseks töötuskindlustushüvitiseks.
Ametiühingute liikmed maksavad liidule liikmemaksu. Erinevatel tegevusaladel on eri ametiühingud, mis kuuluvad suurematesse keskorganisatsioonidesse. Täpsemat infot ametiühingute tegevuse ja liikmeks astumise kohta saad internetilehekülgedelt:
www.sak.fi Soome Ametiühingute Keskorganisatsioon
www.liitot.fi Info Soome ametiühingute kohta
rakennusliitto.fi/et/ Soome Ehitajate Ametiühing
Tööle kandideerimine
Soome tööle kandideerides peab Teil olema:
- Elulugu (CV)
Europass – CV vormistamise abimees. Formaat on võimalik salvestada oma arvutisse, kus saate teha soovitud muudatused.
Soome tööandjad nõuavad harilikult soome ja/või inglise keele oskust.
- Sooviavaldus
Sooviavaldus on üheleheküljeline kokkuvõte, kus põhjendate, miks te vastavat kohta soovite ja miks tööandja peaks just teid värbama.
Kui vajate või soovite Soome pädevalt asutuselt oma varasemalt omandatud kõrg- või kutsehariduse tunnustamist siis pöörduda Soome Haridusameti poole.
Loe nõuandeid CV ja sooviavalduse kohta Soomes siit
Õigused
Kirjeldus
Töösuhe Soomes peab algama kirjaliku töölepingu sõlmimisega.
Mitmekülgset kasulikku infot töösuhete kohta Soomes leiate Työelämään veebilehelt.
Kollektiivlepingud
Ametiühingud ja tööandjate esindajad sõlmivad kollektiivlepingu palga ja muude töösuhte tingimuste kohta. Üldiselt on kollektiivlepingus kokku lepitud töötaja suhtes paremad tingimused kui seadusandlusest tuleneks. Peaaegu kõikides kollektiivlepingutes on kokku lepitud muuhulgas lühem tööaeg, pikemaajalisem tasu töövõimetuse korral ja puhkusetasuna, kui on seadusandluses ette nähtud. Enamikel ametialadel on kõiki tööandjaid hõlmav kollektiivleping (üldkehtiv kollektiivleping).
Lisainfo:
Kollektiivlepingud (Työehtosopimukset/lühidalt TES) www.finlex.fi/fi/viranomaiset/tyoehto
Soome ametiliitude/ametiühingute kontaktid www.liitot.fi
Tööleping
Tööandja ja töötaja lepivad töölepingus kokku töösuhte tingimused. Soovitatav on sõlmida kirjalik leping, millest peab selguma vähemalt: tööandja/ettevõtte nimi, töötaja nimi, töö olemus, töö algus, töösuhte kestus, töölepingu lõpetamisest etteteatamise aeg, katseaeg, töötasu, tööaeg. Suuline leping on soovitatav sõlmida kahe tunnistaja juuresolekul. Kui töösuhe on sõlmitud tähtajatuna või tähtajalisena kestusega üle kuu, peab tööandja andma suulise lepingu sisust kirjaliku selgituse hiljemalt enne esimese palgamaksuperioodi lõppemist. Leping, millega vähendatakse töötajale töölepinguseadusega või kollektiivlepinguga kaasnevaid õigusi ja soodustusi, on kehtetu.
Õnnetusjuhtumikindlustus
Soome tööandja teenistuses olev töötaja kuulub kindlustamisele seadusandluses sätestatud õnnetusjuhtumikindlustuse kaudu. See hõlmab õnnetusjuhtumid nii tööl olles, tööle minekul kui ka töölt tulekul.
Kui välismaine tööandja on lähetanud oma töötajad ajutiselt Soome tööle, võib töötaja olla sotsiaalkindlustatud lähetajamaal ja sotsiaalkindlustusmaksud makstakse sel juhul vaid sinna. Lähetavast maast tuleb sel juhul tavaliselt hankida nn. lähetatud töötaja tunnistus (tõend A1, Eestis väljastab Sotsiaalkindlustusamet), kui on tegemist EU/ETA- või sotsiaalkindlustuselepinguga liitunud maaga. Nendel juhtudel võib töötaja hüvitiste saamiseks pöörduda Tapaturmavakuutuslaitosten Liitto (Õnnetusjuhtummikindlustusühingute Liit) poole.
Töötervishoid
Tööandjal peab olema töötervishoiuleping töötervishoiuteenuseid pakkuva asutusega.
Soome tööohutuse alane seadusandlus laieneb samamoodi kõikidele Soome tööandja teenistuses olevatele isikutele sõltumata sellest, mis maa kodanikud nad on. Üldjuhul laieneb välismaalasest töövõtjale Soome tööseadusandlus, kuid rahvusvaheliste töösuhete puhul otsustatakse kohaldatav seadusandlus juhtumipõhiselt. Lisainfo.
Soome tööandjaga tekkinud probleemide puhul saab töötaja pöörduda abi saamiseks Soome Tööinspektsiooni piirkondlikku osakonda.
Lähetatud ja renditöötajatel, kes töötavad Soomes Eesti ettevõtete alluvuses, tuleb probleemide puhul pöörduda Eestis Töövaidluskomisjoni (saamata töötasude väljanõudmine Töövaidluskomisjoni või Eesti kohtusüsteemi kaudu), nõustamist saab Tööinspektsioonist.
Lähetatud töötajatele laiendatakse Soome seadusandlust muuhulgas ületunnitöö tasustamise, tööaegade, korralise puhkuse, töövõimetusajatasu ja üldkehtiva kollektiivlepingujärgse minimaalpalga osas. Loe lähemalt mis on töölähetuse ja lähetatud töötaja mõisted.
Töötus ja hüvitised
Kirjeldus
Töötus ja hüvitised
Kui jääd töötuks, registreeru kohe tööotsijaks veebiteenuses Työmarkkinatori kaudu, leheküljelt leiad ka piirkondlikud kontaktid.
Töötutoetust (työttömyystuki) võid saada ainult juhul, kui oled registreerunud tööotsijaks ja sinu töö otsimine on kehtiv.
Rohkem infot siin.
Seda, millist hüvitist või milliseid toetusi on just Teil õigus saada Soomest töötuks olemise ajal, otsustatakse vastavalt Teie omandatud Soomes töötamise staažile, töölepingu vormile ja pikkusele, registreeritud elamisõigusele. Rohkem infot siin
Juhul, kui Teil ei ole õigus töötuskindlustushüvitisele võib Teil siiski olla töötuna õigus toetustele, mida maksab KELA. Infot Soome töötutoetuste kohta eesti keeles, leiate KELA kodulehelt.
Töösuhte lõppedes taotlege tööandjalt töötõend „työtodistus“, mis näitab, kui kaua te tööandja juures töötasite ja mis põhjusel töösuhe lõppes ning ka palgaarvestuse väljavõte, mis näitab, kui palju palka välja teenisite ning maksti.
Töötõendi(te) alusel saate taotleda Soome Kelast vorm U1 Soome töötuskindlustusstaaži kohta. Kui Teil oli erinevaid töösuhteid, siis iga töösuhte kohta peab olema töötõend. Toimingu sujuvamaks laabumiseks võite eelnevalt helistada Kela teenindusliinil ja küsida eelinfot Kela kohaliku teenindusbüroo suhtes.
Elamistingimused
Maksustamine
Kirjeldus
Soomes maksavad kõik töötavad inimesed tulumaksu riigile ja oma elukohajärgsele linnale või vallale. Riigile makstava tulumaksu suurus oleneb sissetulekute suurusest. Kasutusel on astmeline tulumaks. Soome tulumaksumääradega saab tutvuda siin: vero.fi.
Et Eestis ja Soomes teenitud tulusid ei maksustaks topelt, lähtutakse maksustamisel riigisiseselt kehtestatud topeltmaksustamise vältimise sätetest ning riikidevahelisest topeltmaksustamise vältimise lepingust. Lepinguga saate lähemalt tutvuda siin.
Infot maksustamise kohta leiad siit
Soome Maksuameti kontaktinfo asub siin.
Soome Maksuameti vastavad blanketid leiate nende kodulehelt sellelt lingilt.
Tervisehoid
Kirjeldus
Soomes püsivalt elavatel inimestel on ravikindlustus ja nad saavad ravikindlustuskaardi ehk KELA kaardi. Ravikindlustus on lisaks ka kõikidel Soomes töötavatel töötajatel ja ettevõtjatel, kelle töö või ettevõtte tegevus kestab vähemalt neli kuud. Tervishoiuteenuste eest vastutavad vallad/linnad, kes pakuvad teenuseid ise või ostavad need teistelt.
Üldarstiabi annavad tervisekeskused. Iga valla/linna elanik kasutab selle tervisekeskuse teenused, mille territooriumil ta pidevalt elab. Kiireloomulist abi saab patsient kohe. Tavapärase ravi osutamise tähtajad on fikseeritud seaduses. Tervisekeskusega peab argipäevadel ja keskuse lahtioleku aegadel olema võimalik viivitamatult ühendust saada. Vajaduse korral kirjutab arst saatekirja haiglasse eriravile. Kiireloomulistel juhtudel saab haiglaravi ka ilma saatekirjata. Ravikindlustus hüvitab osa arsti poolt määratud ravimite hinnast ja eraarsti tasust ning uuringute ja raviprotseduuride kuludest. Ka osa raviga seotud reisikuludest hüvitatakse. Hüvitisi maksab KELA.
Kui jääte haigeks
Haigestumise korral pöördu oma elukoha tervisekeskuse poole. Tervisekeskused kuuluvad avaliku tervishoiu alla. Õhtuti ja nädalavahetustel on tervisekeskused suletud. Sel ajal võtab äkiliste haigestumiste ja õnnetusjuhtumite korral patsiente vastu valveteenistus (päivystys).
Üldine häiretelefoninumber on 112.
Infot tervishoiuteenustest Soomes leiad siit
Elamiskulud
Kirjeldus
Soome seaduste kohaselt võib välismaalane osta Soomest kinnistu ja/või korteri.
Kui ostad korteri, siis ostad kas korteri aktsia või kinnistu. Korteri aktsia tähendab korterit majas, mille omanikuks on korteriaktsiaselts. Korterite aktsiateks on korterid korrusmajas või ridaelamus. Kinnistu on tavaliselt eramu ja selle krunt. Kui ostad eramu, ostad kinnistu.
Üürikortereid pakuvad ja vahendavad näiteks omavalitsuste korteribürood, korterite vahendamisega tegelevad äriühingud, eraisikutest korteriomanikud ning paljud kindlustusfirmad ja kinnisvarahaldusfirmad.
Üürimise kohta sõlmitakse kirjalik üürileping (vuokrasopimus). Lepingus fikseeritakse üüri suurus ja selle maksmise viis. Peale selle fikseeritakse lepingus tähtaeg, kui pikaks ajaks korter üüritakse. Lepingu võib teha ka tähtajata. Korterite üürimine on reguleeritud üüriseadusega. Probleemolukordades on võimalik saada õigusabi valla/linna õigusabibüroolt.
Üürikorterite teemal rohkem infot siin
Suurem osa üürileandjatest soovib saada üürniku viimaseid:
- palgatõendeid
- koopiat tulumaksuotsuse kohta, millest ilmneb majanduslik olukord
- tõendit laenude kohta
- mitte EL-i kodanike puhul koopiat elamisloast või passist
Enamik üürileandjatest eeldab, et korteriotsijal ei ole maksehäire märget.
Kui oled õppur, võid taotleda spetsiaalselt õppuritele mõeldud üürikorterit. Õpilaskorterite üür on tavaliselt teistest korteritest soodsam. Loe lisaks.
Transpordi kohta leiab nfot leiab www.liikennevirasto.fi.
Pealinna piirkonna transpordikorralduse kohta saab teavet ka kodulehelt www.hsl.fi.
Haridus
Kirjeldus
Soome haridussüsteem jaguneb põhikoolituseks, teise astme koolituseks, kõrgastme koolituseks ja täiskasvanutekoolituseks.
Lasteaiad kuuluvad kas kohalikule omavalitsusele või on eralasteaiad. Lapsel, kelle koduvald on Soomes, on õigus saada lasteaiakoht kohaliku omavalitsuse lasteaias. Lapsel on õigus lasteaiakohale isegi siis, kui üks või mõlemad vanemad on kodused.
Lasteaiakoha taotlemine
Lasteaiakohta tuleb taotleda neli kuud varem kui seda vajatakse. Töö- või õppekoha saanud vanemate lastele võib lasteaiakoha saada ka kiiremini. Valla/linna sotsiaalbüroo või lähima lasteaia poole tasub pöörduda alati juba varakult. Sealt saab infot lasteaiakoha taotlemise korra ja mitmesuguste lastehoiuvariantide kohta.
Lasteaiamaksu suurus sõltub pere sissetulekutest ja sellest, kui kaua laps päevahoius viibib. Loe lisaks.
Alusharidus ehk eelkool (esiopetus) valmistab lapsed põhikooliks ette. Lapsed lähevad eelkooli üldjuhul 6-aastaselt ja põhikooli 7-aastaselt. Eelkool on lapsele vabatahtlik. Võid ise otsustada, kas sinu laps läheb eelkooli. Suurem osa Soome lastest käib eelkoolis. Vanemad registreerivad lapse eelkooli tavaliselt jaanuaris või veebruaris. Kontrolli registreerimise aega aegsasti oma kohaliku omavalitsuse kooliametist (koulutoimi) või haridusametist (sivistystoimi). Alusharidus on tasuta. Loe lisaks.
Kõikidele Soomes elavatele lastele kehtib koolikohustus (oppivelvollisuus) ehk nad peavad omandama põhihariduse. Koolikohustus on seadusega reguleeritud.
Koolikohustus:
- algab sellel aastal, kui laps saab 7-aastaseks
- lõppeb siis, kui põhihariduse õppekava on läbitud või hiljemalt siis, kui koolikohustuse algusest on möödunud 10 aastat
Koolikohustus täidetakse üldjuhul põhikoolis. Põhikool koosneb alamastmest (alakoulu) ja ülemastmest (yläkoulu). Alamastmes on 1.–6. klass ja ülemastmes 7.–9. klass. Põhikool kestab tavaliselt 9 aastat – kool algab 1. klassiga ja lõppeb 9. klassiga. Põhikool on tasuta.
Rohkem infot Soome haridussüsteemist siin