Üldine

Pindala
84 421 km²
Rahvaarv
5 mln
Riigikeel
iiri, inglise
Riigikord
Parlamentaarne vabariik
Riigipea
Michael D. Higgins
Pealinn
Dublin
Rahaühik
euro
Telefoni suunakood
+353
Hädaabinumber
112

Protseduurid riigis sisseseadmiseks

Kirjeldus

ELi, Šveitsi ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) kodanikel on õigus Iiri Vabariigis elada ja töötada ilma tööloata ning töötasu ja töötingimuste osas on neil täpselt samasugused õigused nagu Iiri kodanikelgi. 

Kui kavatsete jääda Iirimaale kauemaks kui kolm kuud, registreerige end kohalikus politseijaoskonnas (Dublinis on see Garda National Immigration Bureau ning teistes linnades Garda Districk Headquarter), kontaktid leiate: www.garda.ie. Registreerimine pole kohustuslik, vaid soovituslik (juhul, kui näiteks sugulased/ tuttavad on kontakti Teiega kaotanud ja soovivad Teid üles leida vms põhjus). Registreerimise üksikasju saate küsida siit.

Kui te olete Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majandusühenduse riigi (EEA) kodanik, siis ei ole tööluba vaja. Teiste riikide kodanikud peavad pöörduma Välisministeeriumi (Department of Foreign Affairs) poole, kui jäädakse riiki rohkem kui kolmeks kuuks.

Kõik Iirimaal tööd otsivad isikud peavad taotlema Iirimaa PPS-numbri (Personal Public Service number). PPS-number on ainulaadne ja konkreetsele isikule väljastatav nn tunnusnumber. PPS-number annab isikule õiguse maksusoodustusteks ning sotsiaalteenuste (tervishoid jms) tarbimiseks. PPS-number koosneb alati 7 numbrist, millele järgneb üks või kaks tähte. Kui on kaks tähte, siis teine täht on alati täht "W". Antud numbri saamiseks tuleb ühendust võtta kohaliku sotsiaal- ja pereasjade ministeeriumiga. Lisateavet taotlemise protsessi ja nõuete kohta saate siit.

Elamisluba

Eesti kodanikel pole vaja Iirimaal elamiseks elamisluba. Eestlaste perekonnaliikmetel (ükskõik, mis rahvusest) on samuti õigus elada Iirimaal. Perekonnaliikmeks loetakse:

  • abikaasat;
  • alla 21 aastaseid lapsi või lapsi, kes on ülalpeetavad;
  • vanemaid;
  • abikaasa vanemaid juhul, kui nad on ülalpeetavad.

Kui Teie perekonnaliige ei ole EL kodanik, siis peab ta taotlema „elukoha kaardi“ (residence card). Elukoha kaart väljastatakse tasuta. Perekonnaliikmed, kes pole EL kodanikud, peavad end registreerima ka Iiri politseis (Garda Siochana) ning neile väljastatakse "Immigration Certificate of Registration" (teisisõnu GNIB kaart).  Eesti välismaalase passi omanikud peavad riiki sisenemiseks taotlema Iiri viisat - täpsem info Iiri Suursaatkonnast Tallinnas. „Immigration Certificate of Registration“ taotlemiseks pöörduge kohalikku politseijaoskonda Iirimaal.

Kasulikud lingid:

 

Töötamine

Tööturu ülevaade

Kirjeldus

Töötuse määr oli juunis 2023 3,3%

Tööturu ülevaate leiab siit ja siit.

Palgad

Alates 2022 aastast on Iiri Vabariigi riiklik miinimum tunnitasu 11.30 eurot. Miinimum palgale on õigus kõigil töövõtjail, sealhulgas on aga mõningad erandid alla 20 aastastele noortele.

Eraldi riiklikud miinimum tunnitasud on kehtestatud ka praktikantidele. Töönädala pikkus on 40 tundi.

Kasulikud lingid:

Palgainfot saab ka siit: Average Salary in Ireland  | Jobted Ireland

Tööle kandideerimine

Kirjeldus

Põhimõtteliselt toimub sobiva töö otsimine Iirimaal samamoodi nagu Eestis. Vabade töökohtade kohta leiate infot ka üleriigilistest ning kohalikest ajalehtedest.

Tähtsamad ajalehed Iirimaal on:

Kui otsite tööd Iirimaal kohapeal, siis on soovitav tutvuda ka kohalike regionaalsete ajalehtedega. Vt lisainfot: www.ireland.com.

Eratööbürood

Eratööbürood ei tohi tööotsijatelt nende andmebaasi registreerumise eest raha küsida. Tulenevalt Iirimaa seadusandlusest peavad kõik bürood omama töö-, ettevõtlus- ja innovatsiooniministeeriumi litsentsi. Litsentseeritud tööbüroode nimekiri on saadaval Iirimaa töö-, ettevõtlus- ja innovatsiooniministeeriumi kodulehel www.enterprise-ireland.com/en. Erabürood on toodud ka telefonikataloogi “Golden Pages Telephone Directory” osas “Employment Agencies”, mille võite leida ka veebiaadressilt www.goldenpages.ie ja riikliku personaliotsinguliidu (National Recruitment Federation) veebilehe aadressil www.nrf.ie.

Veel portaale tööpakkumiste leidmiseks:
www.construction-jobs.ie;
www.accountancysolutions.ie;
www.jobs.ie; www.jobted.ie.

 

Tööle kandideerimine

Tavaliselt kasutatakse Iirimaal kahte liiki kandideerimismenetlusi:

1. Kandidaatidel palutakse esitada töökoha saamiseks elulookirjeldus - CV; kaaskirja

2. Ettevõte esitab pakutava töökoha jaoks sobiva avaldusvormi.

Iirimaal on soovituste kasutamine väga levinud ja tavaliselt on neid kaks: üks on isiklik soovitus, mis käsitleb iseloomu jms, teine soovitus töö kohta ning selle saab eelmiselt tööandjalt. Tööandjad võtavad soovitajatega ühendust vaid siis, kui kavatsevad Teile tööpakkumise teha.

Ingliskeelse CV näidise leiate aadressilt www.europass.ee. Europassi kodulehel on võimalik täita elektrooniliselt CV ja selle täitmist lihtsustavad juhendmaterjalid ning näited.

Õigused

Kirjeldus

Iiri töö-, ettevõtlus- ja innovatsiooniministeerium (Department of Jobs, Trade and Innovation) kodulehel kirjeldatakse üksikasjalikult töötaja õigusi Iirimaal, sealhulgas järgmistes valdkondades: tööõigus Iirimaal, ebaõiglased töölt vabastamised, töötasude maksmine, töötingimused, pühad ja riiklikud pühad. Lisainfo kodulehelt.

Tööleping

1994. ja 2001. aasta töötingimuste seadus (Terms of Employment (Information) Act) sätestab, et tööandajad peavad koostama kirjaliku dokumendi ehk töölepingu. Nimetatud seaduseid ei kohaldata inimestele, kes töötavad tööandja juures alla ühe kuu. Tööandja peab kirjaliku töölepingu koostama kahe kuu jooksul alates töötaja tööle asumisest.

Kirjalik tööleping peab sisaldama järgmisi üksikasju:

  • tööandja ja töövõtja nimi
  • tööandja aadress
  • töökoha aadress
  • ametinimetus/ töö sisu
  • töö alustamise kuupäev
  • lepingu kavandatav kehtivusaeg (ajutise lepingu korral) või lepingu lõppemise kuupäev (tähtajalise lepingu korral)
  • töötasu määr ja arvutamise viis
  • töötasu väljamaksmise intervallid
  • töötunnid (sealhulgas ületunnitöö)
  • viited kollektiivlepingutele, mis mõjutavad otseselt töötajate töötingimusi
  • õigus kohustuslikule puhkeajale ja puhkepausidele
  • tasustatav puhkus
  • haigusest või vigastusest tulenev töövõimetus
  • töösuhte lõppemise etteteatamise viis ja periood

Lepingus peab olema ka kirjas, et töötajal on õigus saada kirjalik tõend oma keskmise tunnitasu kohta ükskõik millise varasema perioodi eest (aga mitte käesoleva perioodi kohta). Kui tööandja keeldub väljastamast kirjalikku lepingut, võib töötaja oma kaebuse esitada Iiri ettevõtlus-, kaubandus- ja innovatsiooniministeeriumi vastavale osakonnale Workplace Relations Customer Service. Kaebus tuleb esitada kas töötamise ajal või 6 kuu jooksul peale töösuhte lõppemist.

Katseaeg

Töölepingus on välja toodud katseaja periood, vajadusel võib seda pikendada. Tavaliselt kestab katseaeg erasektoris 1-6 kuud ning riigiasutustes 12 kuud.

Töötamise lõpp

Kui töötaja on ühe tööandja juures töötanud vähemalt 13 järjestikust nädalat, on tööandja kohustatud töölepingu lõpetamisest töötajale ette teatama. Kui tööandja ei pea kinni ettenähtud etteteatamise ajast, peab ta töötajale maksma hüvitist.

Töötajale töölepingu lõpetamisest ette teatamise aeg sõltub töötatud ajast:

13 nädalat kuni 2 aastat töötamist – 1 nädal
2 kuni 5 aastat töötamist – 2 nädalat
5 kuni 10 aastat töötamist – 4 nädalat
10 kuni 15 aastat töötamist – 6 nädalat
rohkem kui 15 aastat töötamist – 8 nädalat

Töötaja, kes on tööl olnud vähemalt 13 nädalat, peab oma lahkumisest ette teatama vähemalt ühe nädala, kui töölepingus pole sätestatud teisiti.

Korraline puhkus

Puhkusetasu makstakse välja selle alusel, kui kaua on töötatud vastava tööandja juures. Kõigile täis- ja osalise tööajaga töötajatele, samuti ajutise lepinguga töötavatele isikutele arvestatakse puhkusetasu vastavalt sellele, millal töösuhe algas.

Minimaalsele puhkusele, mis on 4 nädalat, on õigus töötajail, kes on töötanud eelneval aastal vähemalt 1365 tundi. Puhkusetasu makstakse töötajale ette siis, kui ta jääb puhkusele, puhkusetasu sõltub töötaja palgast.

Riiklikud pühad

  • New Years Day (1 January) – 1. jaanuar
  • St Patrick’s Day – 17.märts, Püha Patricku päev
  • Easter Monday – aprill
  • The first Monday in May, June and August – mai-, juuni ja augustikuu esimene esmaspäev
  • The last Monday in October – oktoobrikuu viimane esmaspäev
  • Christmas Day – 25.detsember
  • St. Stephen’s Day – 26.detsember, Püha Stepheni päev

Kui riigipüha langeb päevale, mil töötaja tavaliselt töötab, on töötajal õigus ühele järgnevast: tasustatud vabale päevale kuu aja jooksul peale riigipüha, ühele lisapuhkuse päevale, lisahüvitisele. Kui tööandja ei paku töötajale välja ühte eelpool nimetatud variantidest, on töötajal automaatselt õigus tasustatud vabale päevale riigipüha ajal tööl oldud päeva eest. Kui riigipüha langeb päevale, mil töötaja tavaliselt ei tööta, on töötajal õigus saada puhkusehüvitist viiendiku ulatuses töötaja tavanädala palgast. Kui tööandja nõuab, et töötaja teeb tööd riigipühal, siis töötajal on õigus saada tööl oldud päeva eest lisahüvitist või tasustatud vaba päeva ühe kuu jooksul. Üks võimalus on see, et töötaja puhkusele lisatakse üks päev.

Lisainfo

Workplace Relations Customer Services
Department of Jobs, Enterprise and Innovation
O'Brien Road, Carlow
Esmaspäevast reedeni - 9.30am - 5pm
www.workplacerelations.ie
Kodanike teabeameti infoportaal: www.citizensinformation.ie

Töötus ja hüvitised

Kirjeldus

Töötuks registreerimine

Kui Te lahkute töölt, siis peab tööandja Teile väljastama vormi P45, mis on väljavõte Teie töötasust ja tööandja poolt maha arvatud maksudest. P45 on väga oluline dokument ja on aluseks töötu- ja sotsiaaltoetuste taotlemiseks. Kui olete jäänud töötuks, siis peate ennast koheselt töötuna registreerima kohalikus tööhõiveametis. Ka toetusi võiks taotlema hakata juba esimesel päeval, mil olete tööta (isegi juhul kui kõiki dokumente pole korraga esitada). Juhul kui viivitate töötuna registreerimisega võite osaliselt ilma jääda töötutoetusest. Kui olete lahkunud töölt omal soovil, siis tekib Teil õigus toetusele alles peale üheksandat nädalat. Lisainfo Local Employment Service Offices.

Iiri Vabariigis on kahte liiki toetusi töötutele: töötushüvitis ja töötutoetus.

Töötushüvitise ja töötutoetuste taotlemiseks on vajalikud isiku ja elukoha aadressi olemasolu tuvastamist võimaldavad dokumendid:

  • Isiku tuvastamiseks: pass või juhiluba; passi ja juhiloa puudumisel muu pildiga dokument, milleks võib olla pangakaart, med.kaart, vms;
  • Elukoha tõendamiseks: majapidamisarved (näiteks gaasi-, elektriarve jne), üürileping või hiljuti Teie nimele ja antud aadressile saadetud kiri kas pangast või mõnest muust krediidiasutusest, kindlustuskompaniist, kohalikust omavalitsusest või mõnelt valitsusasutuselt. Antud kirjad/arved ei tohi olla esitamise hetkel vanemad kui kaks kuud ning peavad olema originaalid.

Juhul kui eelnevalt töötasite, on vaja esitada P45 vorm või kirjalik tõend eelmiselt tööandjalt, mis kinnitab et Teie töösuhe on lõppenud ja tõendil peab olema kirjas ka töösuhte lõpetamise põhjus.

Töötushüvitis (Jobseeker's Benefit) - töötushüvitis on igal nädalal makstav toetus, mis põhineb PRSI (Pay Related Social Insurance - sotsiaalkindlustuse) osamaksetel. Töötushüvitist makstakse välja postkontorites kord nädalas sotsiaalteenuste kaardi ja isikut tõendava dokumendi alusel.

Et saada töötushüvitist, peab:

  • olema osalise või täisajaga töötu,
  • otsima tööd ja olema töövõimeline,
  • peab olema maksnud piisavalt sotsiaalkindlustus (PRSI) makseid,
  • olema valmis täistööajaga tööks ning reaalselt ka tööd otsima,
  • olema vanuses kuni 66 aastat,
  • „kannatama“ majanduslikult töökaotuse tõttu.

Töötushüvitise (Jobseeker's Benefit) määrad on nähtaval siin.

Töötu toetusraha (Jobseeker's Allowance) - kui olete 18 aastane või vanem ja Teil pole õigust töötushüvitisele või Teie töötushüvitise periood on läbi, siis võib Teil olla õigus töötu toetusrahale. Enne töötu toetusraha määramist hinnatakse Teie sotsiaalabi vajadus.

Et saada töötu toetusraha, peab:

  • olema töötu,
  • olema vanuses 18 kuni 66 aastat,
  • otsima tööd ja olema töövõimeline,
  • vastama majandusliku olukorra testi (means test) nõuetele (vaata nõudeid),
  • vastama alalise residendi tingimustele (vaata Habitual Residence Condition).

Töötuks registreerimise ja erinevate töötutoetuste kohta leiate infot: www.gov.ie ja www.citizensinformation.ie.

Kui lõpetate oma töösuhte Iirimaal, siis soovitav on enne välisriigist lahkumist kaasa võtta tõend U1 sealsest pädevast asutusest, millele kantakse Teie selles riigis omandatud kindlustusstaaž. Iirimaal on selleks pädevaks asutuseks Department of Social and Family Affairs. Juhul kui Teil ei õnnestu seda vormi endaga kaasa võtta ja Te pole Eestisse naastes leidnud tööd ning soovite ennast töötuna registreerida ja taotleda töötuskindlustushüvitist, siis saate vormi U1 taotleda ka Eesti Töötukassa abiga.

Eestist saadavate töötuskindlustushüvitiste ekspordi kohta saate lisainfot Eesti Töötukassast.

Elamistingimused

Maksustamine

Kirjeldus

Tulumaks

Teie tööandja Iirimaal peab maksud Teie palgast maha arvama PAYE-süsteemi alusel. Et kindel olla, et Teie maksudega nõuetekohaselt ümber käiakse ning et tööandja neid õiges summas maha arvab, tuleb teha kahte asja:

1. Kui Te asute tööle Iirimaal, siis peaksite otsekohe pöörduma kohaliku sotsiaal- ja pereasjade ministeeriumi (Department of Social and Family Affairs) poole ja taotlema endale tulumaksu- ja sotsiaalkindlustusnumbri (Personal Public Service Number (PPS-Number)), mida kasutatakse PRSI-maksete ja tulumaksu kogumise käigus. Seejärel annab tööandja maksuametile teada, et olete alustanud tööd.

Lisateavet taotlemise protsessi ja nõuete kohta saate siit.

2. Pärast PPS-numbri saamist võite taotleda maksude ümberarvutuste tõendit, täites selleks taotluse vormi 12A (maksude ümberarvutuste ja standardmäära maksimumpunkti tõendi taotlus) ja saates selle maksuametile. Küsige vormi 12A tööandja käest. Tööandjalt saate teada ka selle, millisesse maksuameti kontorisse tuleb vorm 12A esitada. Kui Teie tööandjal vormi 12A ei ole, võite selle küsida mõnest maksuameti kontorist või välja printida maksuameti kodulehelt. Võimalusel tehke seda kõike võimalikult kiiresti pärast tööpakkumise vastuvõtmist – isegi siis, kui tegemist on ainult osalise tööajaga tööga või puhkuse asendamisega. See annab tööandjale ja maksuametile aega kõik vajalik enne esimest palgapäeva valmis saada.

Maksuamet saadab Teile ja Teie tööandjale maksude ümberarvutuste ja standardmäära maksimumpunkti tõendi, mis määrab üksikasjalikult Teie maksude ümberarvutuse summa.

Tavaliselt algab tulumaksu maksmine esimesel palgapäeval. Makstav maksusumma sõltub palgatasemest ja maksude ümberarvutuste summast.

Lisainfot leiate siit. Mõningad näited maksude arvutamise kohta leiate siit.

Sotsiaalkindlustusmaks

Enamik tööandjaid ja töötajaid (üle 16-aasta) maksavad sotsiaalkindlustusmakseid sotsiaalkindlustusfondi. Üldjuhul on sotsiaalkindlustusmaksed kohustuslikud. Sotsiaalkindlustuse eest Iirimaal vastutab Sotsiaal- ja Pereasjade ministeerium. Tööandja arvestab töötaja palgast maha palgapõhise sotsiaalkindlustuse (PRSI – Pay Related Social Insurance) ja edastab selle vastavale ametkonnale. PRSI määr sõltub Teie sissetulekust ja Teie nö. kindlustatuse „klassist“. Nimelt eksisteerib Iirimaal 11 erinevat sotsiaalkindlustatuse „klassi“. Klassi tüüp ja sotsiaalkindlustusmakse suurus sõltub Teie töötasust ja töö iseloomust.

Alates 01.01.2011 on kõik isikud kohustatud maksma maksu „Universal Social Charge“ (USC), mille maksumääraks on 2%, 4% või 7%, kui nende brutotulu ületab 13 000 € aastas (2018). Kuid ka antud maksu puhul, ei ole kasutusel ainult eelpool toodud standartmäärad, vaid on kohaldatavad ka mõningad erisused. Sotsiaalkindlustusmaksude kohta lisainfot: www.gov.ie ja www.citizensinformation.ie.

Käibemaks (VAT) on kaudne maks, mille standardmäär Iirimaal on 23%. Lisaks on olemas veel alandatud määraga käibemaks: 13,5% - nt. kütus, elekter, veterinaarteenused jm.; 9% - nt. ajalehed, majutus- ja toitlustusteenused; 4,8% - spetsiaalne käibemaksumäär põllumajandusvaldkonnas ja loomakasvatuses; 0% - eksport, osad toiduained, raamatud jm.

Iirimaal teenitud tulude deklareerimine 

Töösuhte lõppedes küsige tööandjalt vorm P45 või P60, mille alusel saate Iirimaa maksuametis deklareerida oma tulusid ning samas on Teil ka võimalik näiteks maksude ümberarvestuse korras osa tulumaksu tagasi saada (juhul, kui Teil selleks õigus on). Lisainfo Iirimaa maksuametist.

Tervishoid

Kirjeldus

Vajaminev arstiabi ei ole tasuta – maksta tuleb patsiendi omavastutustasud (visiiditasu, voodipäevatasu jne) asukohamaa tariifide järgi. Patsiendi omavastutustasusid patsiendile ei korvata. Samuti ei kata kaart riikidevahelise transpordi kulusid.

Arstiabi saamiseks peate pöörduma ükskõik millise riikliku tervishoiusüsteemiga Irish Department of Health and Children liitunud arsti poole. Teavet süsteemiga liitunud arstide kohta saate kohalikust haigekassa kontorist. Eraarsti ravikulusid Teile ei korvata.

Kui vajate vältimatut abi, võite pöörduda otse riiklikku tervishoiusüsteemi kuuluva haigla erakorralise meditsiini osakonda. Muudel juhtudel on haiglaravile pääsemiseks vajalik üldarsti saatekiri. Vältimatu arstiabi on tasuta. Erakliiniku raviarved tasub patsient alati ise.

Retsepti saamiseks pöörduge riikliku tervishoiusüsteemiga liitunud arsti (GMS doctor) poole. Vajadusel väljastab arst spetsiaalse soodusretsepti, mille alusel saate vajamineva ravimi tasuta. Hambaravi on Iirimaal tasuline. Tasuta on vaid vältimatu hambaravi, mida osutavad riikliku süsteemiga liitunud hambaarstid.

Õnnetusjuhtum või hädaolukord

Enamikes üldhaiglates ja mõnedes erihaiglates on kiirabiosakond, kus saavad arstiabi need patsiendid, keda ei ole haiglasse suunanud üldarst. Kui Teil üldarsti suunamist ei ole, võidakse Teilt küsida tasu 60 euro ulatuses. Kui Teil tuleb aga sama haiguse või õnnetusjuhtumiga seoses kordusvisiidile tulla, ei pea Te selle eest enam maksma.

Eesti kodanikel, kes reisivad või elavad Iirimaal, on haiguse või õnnetusjuhtumi korral õigus saada tasuta arstiabi Iiri tervishoiuameti (HSE – Health Service Executive) haiglate riigi tasutud voodikohtades ja vabatahtlikes haiglates. Lisainfo: www.hse.ie.

Tasuta arstiabi – arstiabikaart

Iirimaa tervishoiuameti HSE välja antud arstiabikaart (medical card) võimaldab selle omanikul saada teatud arstiabi tasuta. Õigus tasuta arstiabile (arstiabikaardile) on isikutel, kelle sissetulek on teatud tasemest madalam. Seda saab kontrollida kohalikust tervishoiuameti kontorist. Teile väljastatud arstiabikaardiga saavad tavaliselt tasuta arstiabi ka Teie ülalpeetav abikaasa ja ülalpeetavad lapsed. Kõigil üle 70aastastel Iirimaa elanikel on õigus arstiabikaardile, hoolimata sissetuleku suurusest. Tervishoiuameti kohaliku kontori kohta leiate teavet internetilehelt.

Tasuta tervishoiuteenused

Reeglina tekib mitterahalistele hüvitistele õigus seoses isiku sissetulekuga. Kahel inimgrupil on teenustele õigus: täielikku õigust omavad isikud (grupp 1) ja osalist õigust omavad isikud (grupp 2).

Grupp 1 – täielikku õigust omavad isikud.

Kõik isikud, kes vastava piirkonna tervishoiuameti (Health Board) direktori otsuse kohaselt pole suutelised tasuma enda ja oma ülalpeetavate üldiseid ravikulusid. Sellesse gruppi kuuluvaid isikuid nimetatakse tihtipeale tervishoiuteenuste kaardi omanikeks (medical card holders), sest neile on väljastatud eelnevalt nimetatud kaart, mis tõendab nende õigust teenustele. Isikute õigus teenustele oleneb piirsissetulekutest, mis igal aastal tõusevad.

Sellesse gruppi kuuluvatele isikutele tagatakse järgnevad teenused/toetused:

  • üldised raviteenused;
  • igasugune statsionaarne ravi ja hooldus üldises hoolekandeasutuses;
  • ambulatoorsed eriarsti külastused;
  • hambaravi ja silma- ning kõrvahaiguste ravi;
  • määratud medikamendid, ravimid ja meditsiinilised abivahendid;
  • rasedate, hiljuti sünnitanud naiste ja imikute hoolekanne;
  • sünnitusabi igale sündivale lapsele.

Grupp 2 – osalist õigust omavad isikud.

Kõik isikud, kellel pole täielikku õigust, on teenusele osaline õigus.

Sellesse gruppi kuuluvatele isikutele tagatakse järgnevad teenused:

  • igasugune statsionaarne ravi ja hooldus üldises hoolekandeasutuses, teenuse saajal tuleb omalt poolt tasuda kindlaid lisatasusid;
  • ambulatoorsed, eriarstiteenused (välja arvatud hambaravi ja suurem osa üldlevinud silma- ja kõrvahaiguste ravi puudutavaid teenuseid), teenuse saajal tuleb omalt poolt tasuda kindlaid lisatasusid;
  • rasedate, hiljuti sünnitanud naiste ja imikute hoolekanne, mis hõlmab endas ka perearsti teenuseid kogu raseduse ajal ja kuus nädalat pärast sünnitust perearsti teenuseid, seda nii emale kui ka imikule.
  • teatud hinnapiiri ületamisel tasutakse ravimite maksumus osaliselt;
  • vastavalt krooniliste haiguste määrusele teatud haiguste raviks vajalikud ravimid.

 

Elamiskulud

Kirjeldus

Enne Iirimaale minekut on soovitav endale valmis vaadata tulevane elamispind. Majutuse osas võib pöörduda ka asutuse poole, kes nõustab elamispinna rentimisega seotud küsimustes. Majutuse kohta saab lisainfot siit.

Üürida võib nii möbleerimata kui ka möbleeritud elamispinda. Tavaliselt soovitakse ettemaksu (deposiiti) ühe kuu üüri ulatuses. Juhul kui olete sotsiaaltoetuse saaja, on Teil võimalik paluda Iiri sotsiaalametilt abi deposiidi maksmisel. Kui maksate deposiiti, siis veenduge, et Teile antakse ka tšekk, mis tõendab, et olete deposiidi ära tasunud.

Hinnaskaala võib olla väga kõikuv. Suuremates linnades on üldjuhul üüri hinnad kõrgemad kui näiteks äärelinnades, kuid see-eest on suuremate linnade eeliseks see, et majutusvõimaluste valik on suurem. Maakohtades võib juhtuda, et korterite, majade valik pole väga suur. Majutuspindade hindadega saab tutvuda järgmisel aadressil www.daft.ie ja www.myhome.ie.

Kui soovite leida eluasemekuulutusi, siis kõige otstarbekam oleks vaadata vastavasisulisi kuulutusi kohalikest/riiklikest ajalehtedest ja samuti internetist. Soovitav oleks reageerida ajalehekuulutustele võimalikult vara s.t hommikul või nt niipea, kui leht ilmub müügile. Majutuskuulutusi võib leida ka kaupluste vaateakendelt või supermarketite, koolide teadete tahvlitelt. Samuti võiksite oma Iirimaal elavaid sõpru/tuttavaid/sugulasi informeerida sellest, et otsite elamispinda – mõnikord võib just selline otsimisviis olla kõige efektiivsem.

Iirimaa kinnisvaramaaklerid tegelevad nii kinnisvara müügi kui ka rentimisega. Kinnisvaraagentuurid võivad küsida tasu oma teenuste eest. Võrreldes ajalehes pakutavate majutusvõimalustega tegelevad maaklerid tavaliselt kallimate majutuspindade pakkumisega.

Internetiaadressid, kust leiate majutuskuulutusi:

Transport

Riiklik transporditeenus Iirimaal on litsenseeritud ja reguleeritud Iiri transpordiministeeriumi poolt. Riiklikku transporditeenust Iiri Vabariigis  pakub Coras Iompair Eireann (CIE). Rohkem infot CIE teenustest ja ka busside, rongide sõidugraafikutest saab:

Lisateave elukalliduse kohta Iirimaa eri linnades: www.numbeo.com.

Haridus

Kirjeldus

Iiri Vabariigis on haridus kohustuslik lastele vanuses 6 - 16 eluaastat või kuni õpilased on läbinud kolm aastase teise taseme hariduse. Kuigi koolikohuslased on lapsed alates kuuendast eluaastast, siis enamik lapsi alustavad kooliteed nelja aasta vanustena.

Iiri haridussüsteem koosneb algkoolist (esimene aste), teisest ja kolmandast astmest ning lisaks veel erinevad täiendkoolitused. Riigi rahastatav haridus on saadaval kõikidel tasanditel. Vastuvõtt heakskiidetud kolmanda taseme kursustele on väga tugeva konkurentsiga ning kohti eraldatakse keskkooli lõputunnistuse põhjal.

On olemas ka erakoolid, kuid neid riik ei toeta ja sellisel juhul peab õpingute eest ise maksma. Alghariduse õppekava hõlmab üldiselt järgnevaid aineid/valdkondi: keeleõpe, matemaatika, kunst sh. kujutav kunst , muusika ja draama, sotsiaal- ja keskkonnaalane haridus, terviseõpetus. Ka sotsiaalsete oskuste arendamine.

Algkoolid on tavaliselt eraomandis (usukogukondadele kuuluvad), kuid riigi poolt rahastatavad.

Teise taseme haridust pakutakse erinevates algkooli järgsetes koolitusasutustes nagu kesk-, kutse-, kogukonna – ja muud üldhariduskoolid. Lapsed alustavad teise taseme õpinguid 12 aastaselt. Teise taseme haridus koosneb kolme aastasest nn. Junior tsüklist, millele järgneb juba kahe kuni kolme aasta pikkune Seenior tsükkel.

Kolmanda astme haridus hõlmab endas mitmeid erinevaid sektoreid/valdkondi. Ülikooli haridus, tehnoloogia sektor (hõlmab endas tehnikainstituute) ja kolledzi haridus ning on peamiselt riigi poolt rahastatavad.  Lisaks eksiteerivad mitmed sõltumatud era-kõrgkoolid.

Lisaks eksiteerivad ka jätku- (nt.ameti-) ja täiskasvanukoolitused. Ametikoolitus (jätkukoolitus) hõlmab endas haridust ja koolitusi, mis toimuvad peale teise taseme õpingute lõpetamist, kuid ei ole osa kolmanda taseme haridussüsteemist.

Haridussüsteemi eest vastutab Iirimaal haridus- ja teadusministeerium Department on Education.

On ameteid, mille puhul peate läbima Iirimaal täiendkoolituse, nt politsei, ehitaja, arst, raamatupidaja jms. Infot saate kutsekvalifikatsioonide tunnustamisega tegelevast asutusest Quality and Qualifications Ireland (QQI).

Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta on võimalik lisainfot leida ENIC/NARIC kodulehelt.

Euroopa haridussüsteemide ning õppimisvõimaluste kohta pakub infot Eurodyce.

Lisainfo Iirimaa hariduse kohta leiad siit. Inglise keele kursuseid leiad siit.

Lisainfo

Kirjeldus

Iirimaal on kaks ametlikku riigikeelt: iiri keel (Gaelic) ja inglise keel. Gaeltachti aladel räägitakse jätkuvalt iiri keelt. Inglise keelt räägitakse Iirimaal kõige rohkem. Iirimaal töötamiseks piisab inglise keele oskusest. Iiri Vabariik asub saarel, mis paikneb Euroopa kõige loodepoolsemas nurgas. Iiri Vabariik (Republic of Ireland) hõlmab 5/6 kogu saare pindalast. Põhja-Iirimaa, mis hõlmab ülejäänud osa saarest, kuulub Suurbritannia koosseisu.