Horvaatia

Üldine

Pindala: 56 594 km²
Rahvaarv: 4,1 mln
Riigikeel: horvaadi
Riigikord: Parlamentaarne vabariik
Riigipea: Zoran Milanović
Pealinn: Zagreb
Rahaühik: Horvaatia kuna (HRK)
Telefoni suunakood: +385
Hädaabinumber: 112

Protseduurid riigis sisseseadmiseks

EMP ja Šveitsi kodanikel on kehtiva passi või ID-kaardi olemasolu korral õigus viibida Horvaatia Vabariigis kuni kolm kuud. Viibimine rohkem kui kolme kuu jooksul tuleb politseijaoskonnas registreerida ajutise elamisena, seal väljastatakse koheselt ajutise elamise registreerimise tõend. Alalise elamisloa võib saada pärast viieaastast pidevat legaalset elamist Horvaatia Vabariigis.

Ajutine elamisluba antakse kolmandate riikide kodanikele, kes viibivad või kavatsevad viibida Horvaatia Vabariigis järgmistel põhjustel:

perekonna taasühinemine,
keskharidus ja õppimine,
teadusuuringud,
humanitaarsed põhjused,
töötamine, ja
töötamine lähetatud töötajana.

Ajutise elamisloa taotlus esitatakse Horvaatia diplomaatilisse esindusse välisriigis või viisavabal sisenemisel Horvaatia Vabariiki võib taotluse esitada kohalikus politseiosakonnas, kus välismaalane kavatseb elada või töötada või kus on tema tööandja asukoht. Kolmandatest riikidest pärit kõrge kvalifikatsiooniga töötajad esitavad elamis- ja tööloa taotluse Horvaatia diplomaatilisse esindusse välisriigis või töö-/elukohajärgsesse politseijaoskonda. Elamis- ja tööluba ("EL sinine kaart") väljastatakse kuni 2 aastaks.

Kasulikud lingid:

Olulised toimingud enne ja pärast riiki saabumist

Enne saabumist saab infot elu- ja töötingimuste kohta siit.

Soovitatav on omada vähemalt algteadmisi horvaadi keelest ning olla valmis õpinguid jätkama, kuigi suur osa Horvaatia elanikke suhtleb võõrkeeltes (harikult inglise keeles, kuigi riigi mõnes osas on saksa või itaalia keel levinum). Soovitatav on otsida Horvaatias vähemalt esialgne majutuskoht pärast saabumist.

Viibimine rohkem kui kolme kuu jooksul tuleb politseijaoskonnas registreerida ajutise elamisena, seal väljastatakse koheselt ajutise elamise registreerimise tõend.

Taotlemisel saate isikukoodi (PIN), mis on vajalik suhtlemisel ametiasutustega, maksete tegemiseks/saamiseks, registritoiminguteks, tööle asumiseks ja muude õiguste kasutamiseks. See on vajalik ka pangakonto avamiseks ja telekommunikatsiooniteenuste kasutajaks registreerumiseks.

Enne tööle asumist tuleb elukohajärgsest maksuametist võtta maksukaart.

Töötamine

Tööturu ülevaade

Töötuse määr oli märtsis 2023 6,5%.

Hooajatööd leidub peamiselt majutus- ja turismialal (enamasti Aadria mere piirkonnas), põllumajanduses, kaubanduses ja toiduainetööstuses. Kui ettevõtja tegutseb peamiselt hooajaliselt, siis võib alalise hooajalise töö tegemiseks sõlmida tähtajalise töölepingu. Sel juhul on tööandja kohustatud tasuma töötaja eest pensionikindlustusmakseid ka töövahelisel ajal.

Tööturu ülevaate leiad siit

Töö leidmine

Tööandjad avaldavad vabade töökohtade teavet Horvaatia Tööhõiveameti kodulehel, era töövahendufirmade portaalides ja oma kodulehtedel. Tööpakkumisi leiab päevalehtedest ja reklaamilehtedest, erialastest ajakirjadest ja -lehtedest, samuti erialaliitude (kaubandus- tööstuskojad, ühingud) kodulehtedelt. Avaliku sektori töökohtadest peab teavitama ametlikes teadaannetes. Väiksemates kogukondades avaldavad töökuulutusi ka raadiojaamad.

Paljud suured tööandjad kasutavad internetipõhist taotlusvormi, et luua sobivatest kandidaatidest andmebaas tulevaste vabade töökohtade täitmiseks. Väiksemad eraettevõtjad kasutavad parima kandidaadi leidmiseks lisaks avalikele kuulutustele ka isiklikke tutvusi ja soovitusi. Eraagentuurid pakuvad võimalust sisestada oma andmed nende andmebaasi, et leida juhutööd või ajutist tööd. Töötajad sõlmivad lepingu agentuuriga, mis saadab töötajad tööandja juurde, kes vajab ajutiselt lisatööjõudu.

Kasulikud lingid:

Õigused

Tööaeg

Täistööaeg on 8 tundi päevas või 40 tundi nädalas.

Puhkus

Töötajal on õigus saada iga-aastast puhkust vähemalt neli nädalat (alaealistel ja ohtlikes tingimustes töötavatel isikutel vähemalt viis nädalat) ja seda õigust võib kasutada kuue kuu möödudes tööle asumisest. Iga-aastasele põhipuhkusele lisanduvad päevad raskete töötingimuste, töö keerukuse, vanuse, perekonnaseisu või töötulemuste eest, kuid enamasti ei ületa maksimaalne puhkus 30 tööpäeva. Riiklikud pühad ja seadusega sätestatud vabad päevad ei kuulu puhkusepäevade arvestusse. Ajutise töövõimetuse periood, mille kohta esitatakse arstitõend ei kuulu puhkusepäevade hulka. Töötaja ei saa loobuda korralisest puhkusest ega vahetada selle kasutamist raha vastu.

Kalendriaasta jooksul on töötajal õigus saada seitse tasustatud vaba päeva oluliste isiklike toimingute jaoks (abiellumine, lapse sünd, lähedase pereliikme raske haigus või surm). Kollektiivlepingu või tööeeskirjadega võib olla ette nähtud ka rohkem tasustatud vabu päevi. Töötaja palvel võib tööandja võimaldada palgata puhkust, mille ajaks peatatakse töölepingust tulenevad õigused ja kohustused.

Horvaatia Vabariigi riigipühad:
1. jaanuar (uus aasta)
6. jaanuar (kolmekuningapäev)
Lihavõtted
Teine ülestõusmispüha
Kristuse Pühima Ihu ja Vere suurpüha
1. mai (kevadpüha)
22. juuni (fašismivastase vastupanuliikumise päev)
25. juuni (rahvuspüha)
5. august (võidu ja kodumaa tänupüha)
15. august (Neitsi Maarja taevasse mineku päev)
8. oktoober (Horvaatia iseseisvuspäev)
1. november (kõigi pühakute päev)
25. ja 26. detsember (jõulupühad)
Horvaatias on riigipühad töövabad päevad.

Töösuhte lõpetamine

Tähtajaline tööleping lõpeb lepingus märgitud päeval, teatavatel tingimustel võib selle lõpetada ka ennetähtaegselt. Lepingu võib lõpetada töötaja või tööandja algatusel või sõlmivad nad selle kohta kokkuleppe.
Lepingu lõpetamise kokkulepe tuleb vormistada kirjalikult, sama kehtib ka kõigi teiste töölepingu lõpetamise vormide kohta.

Tavapärane töösuhte lõpetamine

Tööandja võib lõpetada töösuhte etteteatamisajaga (kaks nädalat kuni neli kuud, olenevalt töösuhte kestusest), kui see on põhjendatud (ärikaalutlused, isiklikud põhjused või töötaja üleastumine). Töötaja võib töösuhte lõpetata ettenähtud või kokkulepitud etteteatamistähtajaga põhjust nimetamata. Etteteatamistähtaeg on määratud tööseadusega, kuid praktikas on levinuim etteteatamisaeg üks kuu.

Töösuhte lõpetamine ette teatamata

Nii tööandjal kui töötajal on õigus lõpetada tööleping ette teatamata (erakorraline töösuhte lõpetamine), kui ilmneb töökohustuste raske rikkumine töötaja poolt või muu äärmiselt tõsine asjaolu, mis muudab edasise töösuhte võimatuks. Töölepingu erakorraliselt lõpetanud poolel on õigus nõuda teiselt poolelt kahjutasu töölepinguliste kohustuste täitmata jätmise eest.

Tööandja peab 15 päeva jooksul pärast töösuhte lõpetamist tagastama töötajale kõik tema dokumendid, andma tõendi kohustusliku pensioni- ja ravikindlustuse lõppemise kohta, samuti tõendi, milliseid tööülesandeid töötaja täitis töölepingu kehtimise ajal. Tõend ei tohi sisaldada andmeid, mis muudaksid uue töölepingu sõlmimise töötajale raskemaks.

Pensionid

Pensionid võivad olla seotud vanusega (varajane või pensioniea kättejõudmine) või puudega (osaline või täielik töövõime kaotus). Õigus saada vanaduspensioni saabub 65 aastaselt, kui on vähemalt 15 aastat tööstaaži ning õigus jääda eelpensionile saabub 60 aastaselt, kui on vähemalt 35 aastat tööstaaži.

Töövõimetuspensioni saamiseks peab töötaja vastama kehtestatud töövõimetuse kriteeriumidele ja omama teatud tööstaaži (vähemalt kolmandik vajalikust pensionistaažist), mis on seadustes täpsemalt sätestatud. Kui puue on põhjustatud tööõnnetusest või kutsehaigusest, siis tekib õigus saada töövõimetuspensioni olenemata tööstaažist. Kindlustatu surma korral on lahkunu pereliikmetel õigus taotleda toitjakaotuspensioni, kui nad vastavad kehtestatud tingimustele. Lisainfo.

Töötajate esindusorganid

Kui ettevõttes on ametiühing, siis saab liikmeks astumise vormi ühingu esindajalt, selle leiab ka enamiku ametiühingute kodulehtedelt. Liikmemaks arvestatakse protsendina brutopalgast.

Kasulikud lingid:

Töötus ja hüvitised

MISSOC on ELi vastastikune sotsiaalkaitsealane infosüsteem, mis hõlmab üksikasjalikku, võrreldavat ning korrapäraselt ajakohastatavat teavet riiklike sotsiaalkindlustussüsteemide kohta inglise, prantsuse ja saksa keeles.

MISSOC avaldab kaks korda aastas (jaanuaris ja juulis) ajakohastatud teavet sotsiaalkindlustussüsteemide kohta 27 ELi liikmesriigis + Islandil, Liechtensteinis, Norras ja Šveitsis+ UK, sealhulgas võrdlevaid tabeleid, mis hõlmavad 12 peamist sotsiaalkaitse valdkonda: rahastamine, tervishoid, haigus-, rasedus- ja sünnitus-, invaliidsus-, vanadus-, toitjakaotus-, tööõnnetus- ja kutsehaigus-, pere-, töötushüvitised, toimetulekutoetus ja pikaajaline hooldus. Tabelites on välja toodud maksmistingimused ja summad.

Kasulikud lingid:

Elamistingimused

Maksustamine

Horvaatia Vabariigi kehtiv maksusüsteem sätestab järgmised maksud: kasumimaks, tulumaks, käibemaks, tollimaksud ja aktsiisid (sõiduautod ja muud mootorsõidukid, veokid, laevad ja lennukid, alkoholivabad ja alkoholiga joogid, kohv, tubakatooted, energiakandjad ja elekter), liikluskindlustuspreemiate maks, kinnisvaramaks, hasartmängumaksud ning teatavad maksud kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele.

Palga- ja maksuarvestuse näide.

Teave maksusoodustuste ja -vabastuste kohta leiad siin.

2022. aasta Maikuus oli keskmine brutopalk Horvaatias 1022 eurot. Keskmisest kõrgem on palk finantsvahenduses, info- ja kommunikatsioonisektoris, teadus- ja tehnikaalases tegevuses, elektrivarustuses ja mäetööstuses. Kõige madalamad on palgad kõrvaltegevuste alal, ehituses, hotellinduses ja põllumajanduses.

Kasulikud lingid:

Maksuamet

Tervisehoid

Horvaatia ravikindlustuse instituut vastutab tervishoiuteenuste tagamise eest, milleks kasutatakse PDS vorme. Võõrtöötajatele on kõige olulisem vorm PDS1, mis annab neile õiguse end registreerida ja saada arstiabi, isegi kui neil on kehtiv ravikindlustus teises riigis.

Horvaatia tervishoiusüsteem põhineb patsiendi õigustel.

Kohustusliku ravikindlustuse tervishoiuteenused (kolm tasandit):
1) patsiendi valitud esmatasandi arst, perearst (üldarst), günekoloog, hambaarst või lastearst.
2) eriarsti konsultatsioon ja haiglaravi
3) kõige keerukamad ravivormid eriarsti konsultatsiooni ja haiglaraviga.
Haiglaravile lähimasse elukohajärgsesse lepingulisse haiglasse suunab valitud esmatasandi arst või kiirabiarst. Vältimatu arstiabi vajadusel ei ole suunamine vajalik.

Kiirabi telefoninumber on 112.

Kohustuslik ravikindlustus annab võimaluse osta soodushinnaga ravimeid, mis on kantud HZZO (Horvaatia Ravikindlustusfond) põhinimekirja. Kui osade ravimite puhul kehtib kindlustatud isiku omaosalus, siis teatud ravimite maksumus hüvitatakse täies ulatuses. Nii arsti poolt välja kirjutatud ravimeid (retseptiravimid) kui käsimüügiravimeid müüakse apteekides.

Euroopa Liidu kodanikud, kes reisivad või viibivad muul põhjusel ajutiselt Horvaatias ning kes omavad kehtivat ravikindlustust ühes ELi riigis, saavad vajalikku arstiabi Euroopa ravikindluskaardi esitamisel.

Kasulikud lingid:

Elamiskulud

Korteri üürimine

Kuu üür ja korterite hinnad on Horvaatia eri piirkondades erinevad; kõige kõrgemate hindadega on Zagreb, Split, Dubrovnik ja teised turismikeskused, samas võib väiksemates maakohtades leida üsna odava majutuse. Hinnad varieeruvad ka linna sees, olenevalt korteri vanusest, möbleerituse astmest, asukohast ja ümbruskonna mugavustest.

Nii on Zagrebis võimalik leida 50m2 korter hinnavahemikus 1500–4500 HRK/kuus (200–600 €/kuus), keskmine on 2200–3000 HRK/kuus (300–400 €/kuus). Üüri hinna sisse ei kuulu kommunaalkulud, mis samuti erinevad, olles keskmiselt umbes 1000 HRK (140 €) kuus, suvel madalamad ja talvel kõrgemad.

Korteri ostmine

Korteri ruutmeetri keskmine hind on umbes 11 250 HRK (1500 €/m2), ulatudes keskmisest 7500 HRK/m2 (1000 €/m2) Osijekis (Horvaatia idaosa) kuni 17 250 HRK/m2 (2300 €/m2) Splitis (Aadria mere piirkond).

Kasulikud lingid:

Mõningad näited elukallidusest siin ja siin

Haridus

Koolieelne haridus ja lastehoid, mis on mõeldud lastele vanuses kuus kuud kuni põhikoolieani, on osa Horvaatia Vabariigi haridussüsteemist.

Põhihariduse omandamine algab esimesse klassi astumisega ja kestab kaheksa aastat. Põhihariduse omandamine on kohustuslik kõigile lastele, üldiselt vanuses 6 kuni 15 eluaastat. See kehtib kõigi Horvaatia Vabariigis elavate laste kohta, olenemata nende kodakondsusest.

Põhiharidusele järgnev keskharidus võimaldab kõigil, ühtsetel alustel ja olenevalt õpilase võimetest, omandada töötamiseks ja edasiõppimiseks vajalikud teadmised ja oskused. Kutsekeskkoolide ainekavad annavad keskhariduse ja kutseväljaõppe ning teadmised ja oskused töötamiseks ja edasiõppimiseks. Koolitus- ja arenguprogrammid täiendavad omandatud erialaseid teadmisi ja tööoskusi. Keskhariduse omandamine toimub enamasti vanuses 15–19 aastat.

Õppekava liigi järgi nimetatakse keskkoole järgmiselt: gümnaasiumid (üld- või spetsialiseeritud), kutsekoolid (tehnika, tööstus, kaubandus ja muu, vastavalt määratletud õppekavale) ja kunstikoolid (muusika, tants, kujutav kunst ja muu, vastavalt määratletud õppekavale).

Kõrgkoolid on ülikoolid, mis jagunevad teaduskondadeks, sealhulgas kunstiakadeemiad, polütehnikumid ja kolledžid. Ülikooliõpingud valmistavad ette tööks teadus- ja haridusvaldkonnas, ärialal, avalikus sektoris ja laiemad ühiskondlikus tegevuses. Ülikooliõpingud koosnevad kolmest osast: bakalaureuse-, magistri-ja doktoriõppest.

Vastuvõtt ülikoolidesse kuulutatakse välja vähemalt kuus kuud enne õppetöö algust. Avaldatakse teave sisseastumistingimuste, õppekohtade arvu, avalduse esitamise protseduuri, nõutavate dokumentide ja nende esitamise tähtaegade kohta. Kui Horvaatiast saab Euroopa Liidu liige, siis on ELi kodanikest üliõpilastel Horvaatia kodanikega samad õigused ja tingimused õppima asumiseks. Vastuvõtt võib olla piiratud või selle tähtaeg lühem, kui tegemist on sõjaväelise või politseiõppega või muu riikliku julgeolekuga seotud õppekavaga.

Kasulikud lingid: