Bulgaaria

Tööturu ülevaade

Kirjeldus

Töötuse määr Bulgaarias veebruaris 2023 oli 4,1%. Bulgaarias nagu Eestiski on miinimumpalk seadusega reguleeritud. 2023. aasta  miinimumpalk oli 399 EUR kuus. Keskmine kuupalk sel aastal on 3 300 BGN (Bulgarian Lev).

2021. aastal vahendati Bulgaaria riikliku tööturuasutuse kaudu 158 300 vaba töökohta (10% vähem kui eelneval aastal). Enim tööpakkumisi oli majutuse ja toitlustuse sektoris. Nõudlus masinate ja seadmete operaatorite jätkuvalt püsis kõrge. Tööjõu defitsiit oli mäe- ja töötlevas tööstuses, põllumajanduses, metsanduses ja kalanduses. Hulgaliselt tööpakkumisi oli müügiassistentide, oskustöölistele toiduainete ja rõivaste, puittoodete ja nendega seotud toodete tootmises ning jäätmeveo ja sellega seotud valdkondades. Samuti märkimisväärne arv vabu töökohti oli hooldustöötajatele. 

Rohkem infot Bulgaaria tööturuolukorrast leiab siin

Lisainfo tööturuolukorrast
Elukallidus

Töö leidmine

Kirjeldus

Bulgaaria ei kohalda Eesti riigi kodanikele piiranguid oma tööturule sisenemiseks. Töötajate vaba liikumist käsitlev üleminekukorraldus ei kehti Bulgaaria suhtes. Seega kehtib kõikide teiste EMP riikide ja Bulgaaria vahel töötajate täielik liikumisvabadus.

Töö leidmine

Haridusttõendavad dokumendid
Võõrtööotsijal on vajaduse korral kohustus esitada dokumente, mis tõendavad välisriigis omandatud hariduse kehtivust Bulgaarias. NARIC (National Academic Recognition Information Centre) on rahvusvaheline riiklik koostöövõrgustik, mis tegeleb hariduskvalifikatsioonide tunnustamise ning võrdsustamise alase info jagamisega. Lisainfot leiate http://www.enic-naric.net/bulgaria.aspx ning www.enic-naric.net.

Reguleeritud kutsealad
Kui soovite töötada teises riigis, siis võib teil olla tarvis taotleda oma kutsekvalifikatsiooni (koolituse ja töökogemuse) ametlikku tunnustamist, kui teie elukutset selles riigis reguleeritakse.
Kui soovite töötada teises riigis ja pakkuda oma teenuseid ajutiselt, siis võib teil olla tarvis saata deklaratsioon enne riiki minemist. Kui teie elukutset reguleeritakse ja see on seotud rahvatervise või ohutusega, siis võib teil olla vaja eelnevalt läbida kvalifikatsiooni kontroll.
Et saada teada, kas teie elukutset teises ELi riigis reguleeritakse, soovitame kasutada reguleeritud kutsealade andmebaasi Sellest andmebaasist näete, milliseid elukutseid mis riigis reguleeritakse ja millised on pädevad ametiasutused antud valdkonna küsimustega tegelema. Teil on vaja teada ametinimetust kohalikus keeles.
Kui te ei leia andmebaasist oma elukutset, soovitame võtta ühendust kutsekvalifikatsioonide tunnustamise riikliku kontaktpunktiga selles riigis, kus soovite töötada. Teil aidatakse  kindlaks määrata pädev asutus ja antakse juhised, millised dokumendid teil tuleb esitada.

Bulgaarias pakutavate töökohtadega on võimalik tutvuda ka Bulgaaria Tööturuameti koduleheküljelt www.az.government.bg.

Kui te juba viibite Bulgaarias ning soovite tööd leida, peaksite ühendust võtma Bulgaaria Tööturuametiga www.az.government.bg, mille teenused on tasuta. Tööhõivetalitlused (105) asuvad Bulgaarias igas regioonis. Lisainfot saab ka telefoni +379 980 87 19 või az@az.government.bg e-posti teel.

Allikas: www.eures.europa.eu

Kasulikud lingid tööotsimisel:

• www.jobtiger.bg - kõigi kategooriate tööpakkumised (BG, EN);
• www.jobs.bg - kõigi kategooriate tööpakkumised (BG, EN);
• www.itjobs.bg- IT sektor (BG, EN)
• www.dbinterconsult.com- DB Interconsult (BG, EN) - tööpakkumised, CV andmebaas, nõustamisteenused, näpunäited, kuidas tööd leida ja käituda tööintervjuul jne.
• www.fokus.bg- Focus online (BG) – punaste lippudega märgitud tööpakkumised on hiljuti lisatud andmebaasi.
• www.4bg.net/index.php - tööpakkumiste andmebaas.
• http://bg.tiptopjob.com/ - erinevate valdkondade tööpakkumised
• http://careersinbulgaria.eu/
• http://www.karieri.bg/ 

Ka enamuses Bulgaaria ajalehtedes avaldatakse tööpakkumisi: www.onlinenewspapers.com/bulgaria.htm

AGA kui tekib soov pöörduda Bulgaaria eraagentuuride poole, siis olge väga ettevaatlikud, sest Bulgaarias on töövahendus tööotsijale tasuta!!! (vastavalt seadusele: Закона за насърчаване на заетостта /ДВ, бр. 18 от 28.02.2006г./)
Lisainfot saab Bulgaaria Tööturuameti koduleheküljelt: https://www.az.government.bg/bg/prl/

Tööle kandideerimine

Elektrooniliselt esitatud kandideerimistaotluste korral tuleb arvesse võtta järgmist:
on väga oluline, et kandidaadid hindaksid pakutava töö sisu ja oma huvide kokkulangevust.
kandidaati elektrooniline elulookirjeldus peab olema koostatud vastavalt CV ühisele Euroopa formaadile. Euroopa Liidu CV-formaadi põhja leiate aadressilt www.europass.ee.  Formaat on võimalik salvestada oma arvutisse, kus saate teha soovitud muudatused.

Telefonivestlusel tuleb arvesse võtta järgmist: üldiselt ei soovitata telefoni teel kandideerida, sest nii on tööandjal lihtsam kandidaadile ära öelda. Tööandjale helistatakse selleks, et temaga töövestluse suhtes kokku leppida.

Kuidas töövestluseks valmistuda?

Tööandjad esitavad sageli järgmisi küsimusi:

• Miks te sellele töökohale kandideerite?
• Mida on teil pakkuda meie ettevõttele?
• Rääkige midagi endast. kes te olete? Mis on teis erilist?
• Millist töötasu ootate?
• Pidage läbirääkimisi oma hüvitiste üle

Kandidaatidel ei ole soovitatav oma palgasoovi töövestluse käigus kohe välja öelda. Sõltuvalt töölepingust makstakse kas tunni- või kuutasu. Tasustamine sõltub töö kestusest või tootmisnäitajatest. Ühe ühiku (tootmiskvoot) tasustamismäär lepitakse töövõtja ja tööandja vahel kokku ning see ei tohi olla väiksem kollektiivlepinguga kindlaks määratud summast.

Mõned ettevõtjad nõuavad kandidaatidelt proovipäeva sooritamist, kuid see praktika ei ole eriti levinud.

Kas vajate soovitusi? Töövestlusel võidakse küsida diplomi koopiat. Mõned tööandjad võivad nõuda soovituskirju.

Sooviavaldus on üheleheküljeline arvutis kirjutatud kokkuvõtlik kirjeldus, kus põhjendate, miks te vastavat kohta soovite ja miks tööandja peaks just teid värbama. Teie sooviavalduse saaja peab saama aru, et te tunnete tema ettevõtet, teil on vastavad kutseoskused ja sedagi, kuidas te neid rakendada oskate. Samuti on see koht, kus saate tööandjale rõhutada oma erilisi oskusi, praktikat, eriülesannete täitmise oskusi jne.

Kui kirjutate tööotsimisavalduse, ärge unustage, et see tuleb kirjutada iga töökoha jaoks eraldi. Avaldus peab saama selline, et see äratab tööandjas huvi Teie vastu, nii et pääsete intervjuule. Kaaskirja kirjutamise põhimõtteid saate vaadata siit. Tutvuge kaaskirjade näitetega

Ettevõtte asutamine 

Iga ELi kodanik võib asutada oma ettevõtte Bulgaariasse ning iga liikmesriigis registreeritud ettevõtja võib avada oma esinduse/filiaali/tütarettevõte Bulgaarias. Selleks, et registreerida firmat Bulgaarias, äriettevõte (üksikisik või juriidiline isik) peab vastama vastavale Bulgaaria seadusele - Bulgarian Commerce.             

Praegu on bulgaaria ettevõtted kohustatud registreerima oma tegevuse Central Commercial Register. Rohkem infot ettevõttete regisreerimise kohta siin.

Käsitööga tegelevad FIE-d peavad olema registreeritud BULSTAT registris.

Mõned vabakutseliste kutsealade töötajad (juristid, arhitektid, ehitusinsenerid, kinnisvarainvesteeringutega tegelejad jne) peavad tegevusloa saamiseks registreerima ennast vastavas asutuses (the appropriate chamber/bar college). Teiste vabakutseliste kutsealade esindajad peavad end registreerima Bulgaaria Majandusministeeriumis (the National Revenue Agency – МИНИСТЕРСТВО НА ФИНАНСИТЕ) www.nap.bg, mis tegeleb sotsiaalkindlustuse ja maksude küsimustega. Põllumajandusega tegelevad ettevõted ja tubakakasvatajad kuuluvad erikategooriasse: nad peavad end registreerima vastavas kohalikus põllumajandus- ja metsandustalituses.

Allikas: www.eures.europa.eu

Välisriikide kodanikud kasutavad kõige rohkem järgmisi ettevõtlusvorme: osaühingud (Limited Companies - OOD) ja riigiettevõtted (Public Companies - AD). Seadus lubab registreerida ka teisi majandusüksusi, näiteks FIE, kuid sel juhul peab isik, kes soovib registreerida oma ettevõtet, taotlema endale alalist elamisluba Bulgaarias.

Lisainfo:

• Äriregistrist (ТЪРГОВСКИ РЕГИСТЪР) - www.brra.bg
• Riiklikust registreerimisagentuurist (АГЕНЦИЯ ПО ВПИСВАНИЯТА) -  www.registryagency.bg
• Bulgaaria äriseadus - www.registryagency.bg/downloads/ZTR.pdf
• Investeerimisagentuur (АГЕНЦИЯ ЗА ИНВЕСТИЦИИ) - www.investbg.government.bg/
• The Enterprise Europe Network –  http://enterprise-europe-network.bg/                                                      
• Üleeuroopaline Enterprise Europe võrgustik – http://enterprise-europe.ee/votlustugi-euroopas/

 

Ametiühingud (töötajate esindused)

Ametiühingu liikmeks saab Bulgaarias isikliku soovi alusel. 
Ametiliidu peamiseks ülesandeks on kaitsta mitmekülgselt oma liikmete huve ja õigusi. See tähendab toimetuleku (palk, tulude ümberjaotamine) parandamist, tööhõive tagamist ja tööelu kvaliteedi parandamist.

Kõige populaarsemad ametiühingud Bulgaarias on CITUB ja Podkrepa.

Bulgaaria ametiühingud:

• Confederation of Independent Trade Unions of Bulgaria 
• Confederation of Labour Podkrepa - http://podkrepa.org/;

National Trade Union Promyana - http://promyana-bg.org/

Õigused

Kirjeldus

ELi kodanikuna ei pea teil olema tööluba mõnes teises ELi liikmesriigis töötamiseks ning te saate seal sel eesmärgil elada - siiski on tarvilik täita teatavaid tingimusi.

Teises ELi liikmesriigis töötava ELi kodanikuna on teil ja teie perel õigus selle riigi kodanikega võrdsele kohtlemisele. See tähendab, et teil on õigus saada samu hüvitisi, mida saavad selle riigi kodanikud, alates päevast, mil alustate seal tööd.

Seega on teil õigus saada hüvitisi, mida antakse selle riigi kodanikele, kuna nad seal töötavad (töövõtjate või füüsilisest isikust ettevõtjatena). See võib hõlmata ka soodustusi, mis ei ole otseselt seotud tööga (odavamad rongipiletid, tööandjapension, stipendiumid või töötushüvitised teie lastele, kui nad otsivad oma esimest töökohta). Samuti võib teil olla õigus mitterahalistelehüvedele (nt õigus tõlketeenustele kohtumenetlustes). Kui te konkreetses riigis elate, siis on teil õigus saada ka neid hüvitisi, mida makstakse töötajatele ja nende peredele tulenevalt sellest, et nad selles riigi elavad.

Kui te ei ela samas riigis, kus te töötate (olete piiriülene töötaja), siis on teil õigus seal elada isegi juhul, kui te ei ole selle riigi kodanik: kuna te käite tööl naaberriigis, on teil piisavalt vahendeid enda ülalpidamiseks. Täiendav informatsioon piiriülese töö kohta on leitav siin.

Infot välismaal töötamise ning riiklike erisuste kohta jagab ka Euroopa Komisjon.
Tööõiguse määratlusega on võimalik tutvuda siin. 

Töölepingud

Kirjaliku töölepingu sõlmimine on Bulgaarias seadusega nõutud. Töölepingud sõlmitakse töötajaga enne tööle asumist. Tööleping peab sisaldama ka teavet tööülesannete, lepingu kehtivusaja, vallandamise, katseaja, puhkuse, töötaja ja tööandja õiguste kohta ning samuti infot, kuidas ja millal tuleb maksta palka.

Kolme päeva jooksul peale töölepingu sõlmimist on tööandja kohustatud teavitama kohalikku maksuametit (Directorate of National Revenue Agency - NRA), et ta on võtnud tööle uue töötaja.

Allkirjastatud töölepingu koopia jääb töötajale ning töölepingu kinnitatud koopia saadetakse maksuametile (NRA direktoraat). Töötaja peab seejärel tööle asuma 5 päeva jooksul alates allkirjastatud töölepingu kätte saamise päevast, kui tööandjaga pole kokku lepitud muu tähtaeg.

Töölepingu liigid:

- Tähtajaline (Срочен трудов договор): tähtaeg peab olema mitte pikem kui 3 aastat, siia alla kuulub ajutine, hooaja- või lühiajaline töö ning see võib olla ka leping konkreetse töö lõpetamiseni või asendustöö.
- Tähtajatu (Безсрочен трудов договор): tähtajaline leping muutub tähtajatuks, kui selle tähtaja möödumisel jätkab töötaja tööd viie päeva jooksul ilma tööandja kirjaliku vastuväite esitamiseta ja tingimusel, et antud töökoht on veel täitmata. Töösuhte muutmisest peab tööandja teavitama töötajat kirjalikult hiljemalt 1 kuu jooksul alates selle muutmise jõustumisest ning kohalikku maksuametit (NRA) kolme päeva jooksul.

Bulgaarias võib katseaja pikkus olla kuni 6 kuud.

TÖÖSUHETE LÕPP

Töölepingu võib lõpetada:
- tööandja või töötaja;
- etteteatamisega või ilma.


• töösuhted lõpetatakse poolte kokkuleppel kirjalikult;
• tööleping oli sõlmitud konkreetse töö täitmiseks, selline leping lõpeb automaatselt antud töö lõpetamisel;
• tegemist oli alalise töötaja asendamisega; 
• töötaja ei saa täita oma tööülesandeid ja tööandja ei saa pakkuda talle muud sobivat tööd;
• tekivad mõned muud erilised asjaolud (mis on reguleeritud Bulgaaria töökodeksiga), mille korral teave ei ole vajalik.

Töötaja peab teavitama tööandjat töölepingu lõpetamisest kirjalikult. Tööandja võib lõpetada töölepingu ka järgmistel põhjustel:
§ ettevõtte täielik või osaline sulgemine;
§ koosseisu vähendamine;
§ töötaja tööülesannete mittetäitmine jne.

Tööandja peab töötajale teatama töölepingu lõpetamisest kirjalikult.

Töötaja- ja tööandjapoolne etteteatamise aeg on 30 päeva. Kui tööleping oli sõlmitud aga määramata ajaks (tähtajatu leping), siis on lepingu lõpetamisest ette teatamise aeg 3 kuud.

Tööandja võib ka pakkuda välja lõpetada tööleping lahkumishüvitise maksmisega. Töötajal on 7 päeva aega selle pakkumise vastuvõtmiseks. Lahkumishüvitis peab olema makstud vähemalt töötaja viimase 4 kuu bruto kuupalga ulatuses.

NB! Tööleping lõpetatakse alati kirjalikult!

Lisainfo: www.eurofast.eu/global/images/BulgariaTaxCard2014.pdf

Erikategooriad

Erikategooria töötajatele on seadusega ette nähtud mõned soodustused ja erisused. Erikategooria töötajate hulka kuuluvad näiteks alaealised, naised ja puuetega inimesed.

v erivajadustega inimesed: 50% või rohkema töövõime kaotusega töötajatel on õigus saada 26-tööpäevalist tasulist puhkust.
v alaelalised - nooremad kui 18 aastat: saavad tööle pärast täielikku arstlikku läbivaatust ja tööinspektsiooni loa alusel. Alaealistele on keelatud töötada kauem kui 7 tundi päevas (35 tundi/5 päeva nädalas). Neil on õigus saada 26-tööpäevalist tasulist puhkust.
v rasedad, imetavad emad, emad: tööandjal on keelatud rakendada naisi rasketel ja tervist kahjustavatel töödel ning allmaatöödel, saata töölähetustele rasedat või lapse ema, kes kasvatab alla 3-aastast last, ilma tema nõusolekuta.

Töötamise liigid

Bulgaarias on lubatud töötada alates 16. eluaastast, erandjuhtudel alates 15. eluaastast, kui täidetavad tööülesanded on lihtsat laadi ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust ega ohusta tervist. Töölepingu sõlmimiseks alla 18-aastase alaelalisega taotleb tööandja nõusoleku tegevuskohajärgselt tööinspektorilt (Labour Inspectorate). Töö peab olema ajutine või lühiajaline, samuti on lubatud vahetustega töö. Täielik tööaeg (kõige levinum) eeldab töötamist 8 tundi päevas (40 tundi/5 päeva nädalas) ning osaline tööaeg vähemalt 4 tundi päevas.

Ettevõtte asutamine Bulgaarias:

• http://www.doingbusiness.org/
• http://europa.eu/youreurope/business/start-grow/start-ups/index_en.htm#bulgaria_en_setting-up.

TÖÖTASU

Bulgaarias nagu Eestiski on miinimumpalk seadusega reguleeritud! The Government Information Service andmeil on 2023. aasta miinimumpalk 399 EUR kuus. 
 

Allikas:

Federation of European Employers
Sofia News Agency

Lisainfot palganumbritest leiate sotsiaalkindlustusameti (National Social Security Institute) koduleheküljelt: http://www.noi.bg/.  

Palka makstakse tavaliselt igakuiselt või kord nädalas. Öötöö eest makstakse suuremat palka. 
Töötaja palgast on kohustuslik kinni pidada sotsiaalkindlustusmaks, tulumaks, tervishoiu- ja hoolekandemaksud. Lisainfot saab Bulgaaria Maksuametilt: www.nap.bg - the National Revenue Agency.

TÖÖAEG

Tööaeg on Bulgaarias tavaliselt 40 tundi nädalas (tööpäev kestab 8 tundi ja töönädal 5 tööpäeva: esmaspäevast reedeni). Tööpäev kestab kell 08.00–17.00 (tööstuses) ja kell 09.00– 18.00 (avalik sektor). Lõunavaheaja pikkus on mitte vähem kui 30 minitit.

Kui tegemist on töötamisega ööajal, siis peab töönädala pikkus olema kuni 35 tundi (7 tundi päevas). Tööpäev kestab sel juhul kell 22.00-6.00.

Kui tööaeg ületab nädalas 40 tundi, siis käsitletakse ülejäänud aega ületundidena. Nädalas on lubatud teha 8 ületundi (kokku töönädal sel juhul on 48 tundi).

Lisainfo: www.eurofound.europa.eu/ewco/studies/tn0803046s/bg0803049q.htm.

PUHKUS (korraline puhkus, lapsepuhkus jm)

Põhipuhkus 
5-päevase töönädala korral on töötajal õigus saada aastas 20 tööpäeva puhkust. Puuetega inimestel ja alaealistel on õigus saada mitte vähem kui 26 tööpäeva puhkust. Samuti on töötajal õigus võtta kalendriaasta jooksul kuni 30 tööpäeva palgata puhkust.

Riiklikud pühad (kõik riigiasutused on suletud nendel päevadel):
• 1. jaanuar, uusaasta;
• 3. märts, vabastamispäev (Liberation Day); 
• aprill/mai (muutuv), lihavõttepühad, pühapäeval ja esmaspäeval;
• 1. mai, töörahva solidaarsuse päev (International Day of Labour and Workers’ Solidarity); 
• 6. mai, Bulgaaria armee ja vapruse päev (St George's Day);
• 24. mai, bulgaaria kultuuri päev (Day of the Slavic Script and Bulgarian Culture);
• 6. september, Bulgaaria ühinemispäev (Day of Bulgarian Unification); 
• 22. september, iseseisvuspäev;
• 24.-26. detsember, jõulupühad;
• 1. november, kõik koolid ja haridusasutused on puhkusel sel päeval (Day of the Leaders of the Bulgarian National Revival).


Rasedus- ja sünnituspuhkus (отпуск за бременност и раждане) on 410 päeva iga lapse kohta. (45 päeva enne arsti poolt määratud oodatavat sünnituse tähtaega). Sünnituspuhkusel olevale naisele makstakse 90% tema keskmisest kuupalgast.

Lapsehoolduspuhkus (отпуск за отглеждане на дете) Töötaval lapsevanemal (nii emal kui isal) on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse 2-aastaseks saamiseni. Samuti on igal lapsevanemal õigus kuni kuue-kuulisele palgata lapsehooldupuhkusele.

Lisainformatsiooni saab Bulgaaria Tööinspektsiooni (the General Labour Inspectorate) koduleheküljelt: www.gli.government.bg/en
Töötajate esindused (ametiühingud) Bulgaarias: 

• CITUB Confederation of Independent Trade Unions of Bulgaria;

PODKREPA Confederation of Labour.
Allikas: Euroopa EURES töövahendusportaal   

Töötus ja hüvitised

Kirjeldus

Kui kaotate töö teises ELi liikmesriigis töötades, siis sõltub see, milline riik teile töötushüvitisi maksab, teie tööalasest olukorrast ja elukohast, mitte kodakondsusest.

Kavatsete välismaale jääda

Kui kaotate töö ning soovite jääda edasi sellesse ELi liikmesriiki, kus te töötasite, peaksite seal ka töötushüvitisi taotlema. Registreerige end tööotsijana kohalikus tööhõiveasutuses. Teid koheldakse samaväärselt asjaomase riigi kodanikega.

Pöörake erilist tähelepanu järgmisele:
• töötushüvitiste saamiseks vajalike töötatud perioodide nõue;
• hüvitiste suuruse arvutamiseks kohaldatavad määrad;
• hüvitiste maksmise kestus.

Kui peate esitama tõendeid mis tahes eelmiste töötatud perioodide ning sotsiaalkindlustuskaitse kohta välismaal, siis peate võib-olla taotlema U1-vormi (endine E 301-vorm) riigis, kus te varem töötasite.

Infot Eestist U1 vormi taotlemise kohta saate Eesti Töötukassast.

Lähete tagasi oma päritoluriiki

Kui soovite pärast töö kaotamist minna tagasi oma päritoluriiki, peate ühendust võtma sealse riikliku tööhõiveasutusega, et teada saada, kas teil on pärast välismaal viibitud aega jätkuvalt õigus saada töötushüvitisi või mitte.

Kui teil on jätkuvalt õigus saada töötushüvitisi, peate:
• end oma päritoluriigis koheselt tööotsijana registreerima ning
• taotlema U1-vormi (endine E 301-vorm) riigist, kus te viimati töötasite.

Kui te U1-vormi ei esita, võivad taotluse menetlejad saada vajaliku teabe otse teise riigi ametiasutustelt. Siiski võib nimetatud vorm menetlusprotsessi oluliselt kiirendada.

Täiendav info on leitav siin. 

Töö otsimise eesmärgil teise ELi liikmesriiki elama asumine - töötushüvitiste ülekandmine

Üldiselt tuleb töötushüvitise saamiseks viibida riigis, mis teile hüvitisi maksab. Kuid teatavatel tingimustel saate minna teise ELi riiki tööd otsima ja saada edasi oma töötushüvitist riigist, kus töötuks jäite.

Teise riiki saate jääda kuni kolmeks kuuks, kuid kui te seda taotlete, siis võib teile hüvitisi maksva riigi tööturuasutus lubada teil välismaale jääda kuni kuueks kuuks.

See on võimalik vaid juhul, kui
• te olete täielikult töötu (mitte osaliselt ega aeg-ajalt) ja
• teil on õigus saada töötushüvitist riigis, kus töötuks jäite.

Enne riigist lahkumist peate
• olema vähemalt neli nädalat olnud registreeritud töötu tööotsijana selle riigi tööturuametis, i maksab, teie tööalasest olukorrast ja elukohast, mitte kodakondsusest.

Kavatsete välismaale jääda

Kui kaotate töö ning soovite jääda edasi sellesse ELi liikmesriiki, kus te töötasite, peaksite seal ka töötushüvitisi taotlema. Registreerige end tööotsijana kohalikus tööhõiveasutuses. Teid koheldakse samaväärselt asjaomase riigi kodanikega.

Pöörake erilist tähelepanu järgmisele:
• töötushüvitiste saamiseks vajalike töötatud perioodide nõue;
• hüvitiste suuruse arvutamiseks kohaldatavad määrad;
• hüvitiste maksmise kestus.

Kui peate esitama tõendeid mis tahes eelmiste töötatud perioodide ning sotsiaalkindlustuskaitse kohta välismaal, siis peate võib-olla taotlema U1-vormi (endine E 301-vorm) riigis, kus te varem töötasite.

Infot Eestist U1 vormi taotlemise kohta saate Eesti Töötukassast.

Lähete tagasi oma päritoluriiki

Kui soovite pärast töö kaotamist minna tagasi oma päritoluriiki, peate ühendust võtma sealse riikliku tööhõiveasutusega, et teada saada, kas teil on pärast välismaal viibitud aega jätkuvalt õigus saada töötushüvitisi või mitte.

Kui teil on jätkuvalt õigus saada töötushüvitisi, peate:
• end oma päritoluriigis koheselt tööotsijana registreerima ning
• taotlema U1-vormi (endine E 301-vorm) riigist, kus te viimati töötasite.

Kui te U1-vormi ei esita, võivad taotluse menetlejad saada vajaliku teabe otse teise riigi ametiasutustelt. Siiski võib nimetatud vorm menetlusprotsessi oluliselt kiirendada.

Täiendav info on leitav siin. 

Töö otsimise eesmärgil teise ELi liikmesriiki elama asumine - töötushüvitiste ülekandmine

Teise riiki saate jääda kuni kolmeks kuuks, kuid kui te seda taotlete, siis võib teile hüvitisi maksva riigi tööturuasutus lubada teil välismaale jääda kuni kuueks kuuks.

See on võimalik vaid juhul, kui
• te olete täielikult töötu (mitte osaliselt ega aeg-ajalt) ja
• teil on õigus saada töötushüvitist riigis, kus töötuks jäite.

Enne riigist lahkumist peate
• olema vähemalt neli nädalat olnud registreeritud töötu tööotsijana selle riigi tööturuametis, kus töötuks jäite (siin võib olla erandeid)
• taotlema oma riiklikust tööturuasutusest U2-vormi (varasemalt vormi E 303) - luba viia oma töötushüvitis riigist välja.

Nimetatud luba kehtib vaid ühele riigile. Kui soovite viia oma töötushüvitise teise riiki, siis peate taotlema veel ühte U2-vormi. Küsige oma tööhõiveasutusest, kas peate uue loa taotlemiseks koju tagasi pöörduma või saate seda teha teisest riigist.

Jõudes uude riiki, peate
• registreerima end tööotsijaks riiklikus tööhõiveasutuses seitsme päeva jooksul alates kuupäevast, mil te enam ei olnud kättesaadav selle riigi tööturuasutusele, kust te lahkusite
• esitama registreerimisel oma U2-vormi (varasema vormi E303)
• nõustuma kõigi kontrollidega, mis teie uues riigis töötushüvitiste taotlejate suhtes läbi viiakse, nagu saaksite töötushüvitist selles riigis.

Soovitame teil enda jaoks selgeks teha oma õigused ja kohustused tööotsijana uues riigis. Need võivad olla väga erinevad selle riigi omadest, kus töötuks jäite.
Siis makstakse teile sama summa nagu varem otse teie pangaarvele riigis, kus töötuks jäite.
Kui soovite, et säiliks teie õigus töötushüvitisele, siis peate naasma riiki, mis teile töötushüvitist maksab, hiljemalt õiguse aegumise kuupäeval.

Täiendav info on leitav siin.

Kauem kui kolm kuud välismaal viibimine

Kui soovite välismaal viibida kauem kui kolm kuud, siis peate taotlema pikendust selle riigi riiklikust tööhõiveasutusest, kus töötuks jäite, selgitades, miks see vajalik on. On oluline selgitada, et teil on reaalne võimalus vastuvõtjariigis tööd leida. Vastasel korral võidakse pikenduse andmisest keelduda.
Taotlege pikendust nii varakult kui võimalik. Pikendust tuleb taotleda enne esialgse kolmekuulise perioodi lõppu.

Kui kaotate töö teises ELi liikmesriigis töötades, siis sõltub see, milline riik teile töötushüvitisi maksab, teie tööalasest olukorrast ja elukohast, mitte kodakondsusest.

Töötushüvitised Bulgaarias
Töötuskindlustushüvitisi maksab Riiklik Sotsiaalkindlustuse Instituut (Национален осигурителен институт). Hüvitise taotleja peab esitama avalduse instituudi kohalikule osakonnale.
Bulgaaris on töötushüvitist (обезщетение за безработица) õigus saada isikul, kes on viimase 15 kuu jooksul töötanud ja tasunud sotsiaalkindlustusmakseid vähemalt 9 kuu eest. Nõutav on registreerimine kohalikus tööturuametis. Töötult eeldatakse aktiivset töö otsimist ja valmisolekut vastu võtta esimene talle sobiv tööpakkumine, sest töötushüvitiste maksmise periood on piiratud. Isikutele, keda on vallandatud suure väärteo eest, töötushüvitist ei maksta.
Töötushüvitiste maksmise perioodi pikkus oleneb eelnevalt töötatud aja pikkusest (sealhulgas ema- / isapuhkus ja tasulised haiguspäevad), mille jooksul taotleja on tasunud sotsiaalkindlustusmakseid. Kohalikud tööturuametid annavad teavet vabade töökohtade kohta, vahendavad tööotsijaid ja tööandjaid, samuti pakuvad kutsealast ja motivatsioonikoolitust. Teenuseid saab ainult pärast registreerimist tööturuametis, registreering on nõutav ka enne töötuskindlustushüvitiste taotlemist.

Bulgaaria tööturuametites registreerimise õigus on järgmistel isikutel:
• Bulgaaria kodanikud
• EL/EMP ja Šveitsi kodanikud
• Bulgaaria või EL/EMP ja Šveitsi kodanike perekonnaliikmed
• Alalise elamisloaga välismaalased
• Välismaalased, kes on saanud varjupaiga või viibivad riigis muudel humanitaarsetel alustel
• Välismaalased, kelle suhtes kohaldatakse rahvusvahelisi lepinguid, millega Bulgaaria on ühinenud

Kohalikus tööturuametis registreerimise avalduse esitamiseks on vaja järgmisi dokumente:
• ID-kaart või muu isikut tõendav dokument
• Haridust ja kutsekvalifikatsiooni tõendavad dokumendid
• Kohaliku omavalitsuse väljastatud tõend aadressi registreerimise (адресна регистрация) kohta
• Bulgaaria pikaajaline või alaline elamisluba (väljastab politseiamet)

Bulgaaria tööhõiveasutuste kontaktandmed ja lahtioleku ajad https://www.az.government.bg/.

Maksustamine

Kirjeldus

Bulgaarias on maksukohuslased kõik residendid. Resident on füüsiline isik, kelle elukoht on Bulgaarias (st inimesel on Bulgaarias registreeritud alaline aadress) või isik, kes viibib Bulgaarias 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeva. Isik loetakse residendiks alates tema Bulgaariasse saabumise päevast. Residendist füüsiline isik maksab tulumaksu kõikidelt nii Bulgaarias kui ka väljaspool Bulgaariast saadud tuludelt.

Füüsiline või juriidiline isik on mitteresident, kui teda ei loeta residendiks. Mitteresidendid on füüsilised isikud, kes ei vasta ühelegi tulumaksuseaduse sätestatud kriteeriumile: elukoht, Bulgaarias viibitud aeg, Bulgaaria riigiteenistujad. Mitteresidentide tulu maksustamisel lähtutakse Eestis nn tuluallika printsiibist, st mitteresidentidest füüsiliste isikute tulu kuulub Eestis maksustamisele vaid juhul, kui tuluallikat võib lugeda Eestis asuvaks. Tuluallika põhisel maksustamisel võetakse tulumaksu ainult vastavast tuluallikast saadud tulude osas.

Mitteresidendi tulude maksustamist Bulgaarias mõjutavad kahepoolsed riikidevahelised maksulepingud. Jõustunud maksulepingute nimekiri ja terviktekstid on Eesti Riigi Teataja veebilehel: www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13096427.

1. jaanuarist 2009 hakkas kehtima topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping Bulgaariaga. Leping reguleerib maksustamisõigust riikide vahel, sätestab diskrimineeriva maksustamise ärahoidmise ja maksudest kõrvalehoidmise tõkestamise kohustuse. Leping piirab riigi maksustamisõigust, mis tähendab loobumist osast maksutulust teise riigi kasuks ja vastupidi. Maksumaksjale luuakse siseriiklike õigusaktidega võrreldes soodsamad tingimused, seega täiendavaid õigusi maksustamiseks leping riigile ei anna. Topeltmaksustamise vältimiseks kasutatakse olenevalt lepingust ja tulu liigist kas vabastus- või krediidimeetodit. Juhul, kui Eesti resident saab Bulgaarias maksustatavat tulu, vabastab Eesti ta selle maksust. Intresside, litsentsitasude, alla 10%-liselt osaluselt makstud dividendide ning esineja ja sportlase tulu puhul kasutab Eesti Bulgaaria lepingus topeltmaksustamise vältimiseks krediidimeetodit. Viimane tähendab seda, et Eesti resident võib Bulgaarias makstud tulumaksu lahutada Eestis tasutavast tulumaksust maha. Kui Bulgaarias tasutud tulumaksusumma on suurem kui resident on kohustatud Eesti seaduste kohaselt tasuma, siis seda vahet ei hüvitata. Kui aga Bulgaarias tasutud tulumaksusumma on väiksem kui Eestis tasutav maksusumma, peab Eesti resident tasuma selle vahe.

NB! Oluline on teada, et välismaal saadud tulu tuleb Eestis deklareerida.

Et välja selgitada, millises riigis on Teie töötasu ja muu sissetulek maksustatav ja milliste määradega, tuleb võtta ühendust Bulgaaria Maksuametiga (the National Revenue Agency) www.nap.bg/en/

Bulgaarias on üksikisiku tulumaksu määr 10%. Sotsiaalkindlustusmaksete kogumäär on 24,7% kuni 25,4%, millest tööandja maksab 14,12% -14,82% ja töötaja 10,58%.. 

Töötaja võib taotleda tulumaksivabastust, aga see sõltub kõik asjaoludest.
Bulgaaria Maksuseadus näeb ette ka maksusoodustusi puudega inimeste hooldajatele, erakindlustatud alaealistele vabatahtlikele jne. Maksusoodustusi taotletakse tuludeklaratsiooni esitamisel. 

Bulgaarias makstakse makse jooksva aasta tulu pealt, st teie palgast tehtavad maksumahaarvamised põhinevad eeldataval tulul. Tulumaksudeklaratsiooni peate esitama igal aastal 30. aprilliks. Teie maks arvutatakse välja nende andmete põhjal, mida te olete esitanud oma tulumaksudeklaratsioonis. Isikuid, kes ei esita oma tuludeklaratsiooni, karistatakse trahvidega.

Siin Te leiate maksukalkulaatorit.

Allikad:

www.eures.europa.eu

http://europa.eu/youreurope/citizens/work/taxes/income-taxes-abroad/bulgaria/index_en.htm

 https://inetdec.nra.bg/eservices.html

Tervisehoid

Kirjeldus

Teie õigused tervishoiuteenustele
Maksudest rahastatavad tervishoiuskeemid:
1. Bulgaaria kodanikud
2. Alalise elamisloaga välismaalased Bulgaarias
NB! Teised Euroopa Liidu kodanikud ei ole Bulgaaria õigusaktide tähenduses välismaalased. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule on Euroopa Liidu kodanikel samad õigused ja kohustused kui Bulgaaria kodanikel.

Kohustuslik tervisekindlustus (задължително здравно осигуряване)

Bulgaaria kohustuslikku tervisekindlustusskeemi haldab riiklik tervisekindlustusfond. See tagab kohustuslikku tervisekindlustussüsteemi tehtavate sissemaksete alusel põhilise tervisekindlustuspakme.

Tervisekindlustussüsteemiga on kohustuslik liituda järgmistel isikutel:
1. kõik Bulgaaria kodanikud, kes ei ole samal ajal ühegi teise riigi kodanikud;
2. Bulgaaria kodanikud, kes on samal ajal ka muu riigi kodanikud ning elavad alaliselt Bulgaaria Vabariigi territooriumil;
3. kodakondsuseta välismaalased, kellel Bulgaaria Vabariigis alaline või pikaajaline elamisluba territooriumil, kui rahvusvahelise lepinguga, mille osaline Bulgaaria on, ei ole sätestatud teisiti;
4. poliitilistel või humanitaarpõhjustel põgenikud ja varjupaiga õigusega isikud;
5. välisriikide üliõpilased või doktorandid, kes on vastu võetud Bulgaaria ülikoolidesse või teadusorganisatsioonidesse korra alusel, mis kehtestati ministrite nõukogu 1993. aasta dekreediga nr 103 (välisriikides viibivate bulgaarlaste haridustegevuse rakendamise kohta) ja ministrite nõukogu 1997. aasta dekreediga nr 228 (Makedoonia Vabariigi kodanike vastuvõtmise kohta Bulgaaria Vabariigi ülikoolidesse);
6. isikud, kes ei kuulu 1.–5. punkti kategooriatesse ja kelle suhtes kohaldatakse Bulgaaria Vabariigi õigusakte kooskõlas sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise eeskirjadega.
 

Mida hüvitised hõlmavad? Maksudest rahastatavate skeemide alusel tagatakse Bulgaaria kodanikele ja teatud kategooriatesse kuuluvatele välisriikide kodanikele, kellel on pikaajaline elamisluba, järgmised raviteenused:
§ erakorraline arstiabi;
§ sünnitusabi kõikidele tervisekindlustuseta naistele sünnituse viisist olenemata ulatuses, mis on kindlaks määratud tervishoiuministri korraldusega, mis määrab kindlaks ka menetluse;
§ psühhiaatriline haiglaravi;
§ vere ja veretoodete ülekanne;
§ elundite, kudede ja rakkude siirdamine;
§ kohustuslik ravi ja/või kohustuslik isoleerimine;
§ puude astme ja pikaajalise töövõimetuse eksperdiarvamused ja -aruanded;
§ haiguse ravi eest tasumine vastavalt tervishoiuministri sätestatud tingimustele;
§arstiabiga seotud transpordi eest tasumine vastavalt tervishoiuministri sätestatud tingimustele.

Kohustuslik tervisekindlustus tagab kindlustatutele juurdepääsu arstiabile konkreetset liiki, konkreetse ulatuse ja konkreetses summas tervishoiuteenuste pakme abil ning sellise tervishoiuteenuse osutaja vaba valiku, kes on sõlminud lepingu piirkondliku tervisekindlustusfondiga. Valikuõigust kohaldatakse kogu Bulgaaria territooriumil ja seda ei tohi geograafilisel ega halduslikul alusel piirata.

Riiklik tervisekindlustusfond tasub järgmised meditsiiniteenused:
1. haigusi ennetavad meditsiini- ja hambaraviteenused;
2. haiguste varajase avastamise meditsiini- ja hambaraviteenused;
3. haiguste diagnoosimise ja ravi ambulatoorne arstiabi ja haiglaravi;
4. järelravi, pikaajaline ravi ja rehabilitatsioon;
5. erakorraline arstiabi;
6. arstiabi raseduse ja sünnituse ajal ning sünnituse järel;
7. arstiabi kooskõlas tervishoiuseaduse artikli 82 lõike 1 punktiga 2.
8. raseduse katkestamine meditsiinilistel põhjustel ja vägistamise tagajärjel tekkinud raseduse katkestamine;
9. hambaraviteenused;
10. arstiabi koduhooldusena;
11. riigi territooriumil koduseks raviks lubatud ravimite määramine ja jaotamine;
12. meditsiinilistel eripõhjustel ravimite ja dieettoitude määramine ja jaotamine;
13. töövõime meditsiiniline ekspertiis;
14. meditsiinilistel põhjustel osutatavad transporditeenused.
15. tervishoiualased tegevused kooskõlas tervishoiuseaduse artikli 82 lõike 2 punktiga 3 (statsionaarne psühhiaatriline ravi)

Iga üldarsti, ambulatoorse arstiabi eriarsti külastuse või hambaarsti külastuse korral maksab kindlustatu visiiditasu 1% miinimumpalgast.
Kui kindlustatu vajab haiglaravi, peab ta maksma iga haiglas viibitud päeva eest 2% riiklikust miinimumpalgast, kui haiglaravipäevi on alla 10 päeva aastas. Pärast 10. päeva ei ole patsiendi omaosalust ette nähtud.

Omaosalust ambulatoorse arstiabi ja haiglaravi ning hambaravi eest ei nõuta järgmistelt isikutelt:
§ isikud, kellel on riikliku raamlepingu lisas nimetatud haigus;
§ alaealised ja töötud pereliikmed;
§ riigikaitse tõttu kannatanud või riigikaitsega seotud isikud;
§ sõjaveteranid ja sõjainvaliidid;
§ kinnipeetavad ja vangid;
§ riigiabi saavad vaesed isikud;
§ sissetulekuta inimesed, kes elavad hooldekodudes;
§ tervishoiutöötajad;
§ rasedad ja sünnitanud kuni 45 päeva pärast sünnitust;
§ kindlustatud, kellel on raske puue ja lisaks muu nimetatud haigus;
§ pahaloomulise kasvajaga patsiendid.

Katkestatud tervisekindlustusõigustega isikud maksavad osutatud tervishoiuteenuste eest ise.

Tervishoiuteenuste osutamine:

• Üldarsti valik - kindlustatutel on õigus vabalt valida esmatasandi ambulatoorse ravi üldarsti ja hambaarsti kogu riigi ulatuses. Kindlustatud võivad üldarsti vahetada igal kalendriaastal, ajavahemikel 1. jaanuarist 30. juunini ja 1. oktoobrist 31. detsembrini. Elukoha vahetuse korral on kindlustatul õigus valida uus üldarst mis tahes ajal aastas.
• Hambaravi - kindlustatutel on õigus saada hambaravi kindlustustõendi esitamisel vabalt valitud hambaarsti juures kogu riigi ulatuses.
• Ambulatoorset eriarstiabi on võimalik anda kindlustatutele, kellele on perearst väljastanud saatekirja „Suunamine konsultatsioonile või kombineeritud ravile”. Seda saatekirja on võimalik kasutada 30 kalendripäeva jooksul alates väljastamisest. Saatekirja esitamisel võib kindlustatu valida eriarsti mis tahes haiglas, millel on sõlmitud leping piirkondliku tervisekindlustusfondiga.
• Statsionaarsete raviteenuste osutamine - arstid ja hambaarstid saavad suunata patsiente statsionaarsele ravile valitud tervishoiuasutusse riigi mis tahes osas. Haigla (või dispanser) peab olema allkirjastanud lepingu piirkondliku tervisekindlustusfondiga. Alates 2011. aastast on patsientidel võimalus valida tervishoiuasutuse piires arstide ja õdede rühm.

Rahaliste haigushüvitiste taotlemine
Ajutise töövõimetuse puhkused on lubatud haiguslehega, mille on väljastanud töövõime hindamise eest vastutavad ametiasutused. Haigusleht väljastatakse töövõimetuse tuvastamise päeval, kusjuures puhkus võib alata läbivaatusele eelnenud päeval, läbivaatuse päeval või päeval pärast läbivaatust. Haiguslehele märgitakse töövõimetuse liik, ravivajadus ja ravi liik ning haiguspuhkuse kestus. Haigusleht tuleb esitada tööandjale või tuleb tööandjale sellest teatada viivitamata või kuni 2 tööpäeva pärast lehe väljastamist.
Ise vastavat kaalutlusõigust omamata annab tööandja haiguspuhkuse haiguslehe esitamisel. Tööandja maksab ajutise invaliidsuse esimese tööpäeva eest kindlustatule selle kuu keskmist brutopäevapalka, mil ajutine invaliidsus tekkis.
Rahalised hüvitised teise ja järgmiste ajutise invaliidsuse päevade eest arvutab riiklik sotsiaalkindlustusamet ja maksab kindlustatu esitatud pangakontole.

Arstiabi Bulgaarias:
Eesti Tervisekassas kindlustatud inimesed, kes viibivad teises liikmesriigis ajutiselt, saavad vajaminevat arstiabi võrdsetele tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega. Selleks tuleb taotleda Haigekassast Euroopa ravikindlustuskaart. Vajaminev arstiabi ei ole siiski tasuta – maksta tuleb patsiendi omavastutustasud (visiiditasu, voodipäevatasu jne) asukohamaa tariifide järgi. Lisaks Euroopa ravikindlustuskaardile soovitame sõlmida ka reisikindlustuse. Lepingu sõlmimisel on tutvuda kindlustuse tingimustega.

VANEMAHÜVITISED: kindlustatutel on õigus raseduse ja sünnituse korral palka asendavale rahalisele hüvitisele, kui nad on tasunud vastava riski kindlustusmakseid 12 kuu eest.

Rasedus- ja sünnitushüvitis
Üldise haigus- ning rasedus- ja sünnituskindlustusega kindlustatud naistel on õigus rahalisele rasedus- ja sünnitushüvitisele 410 kalendripäeva jooksul alates 45. päevast enne eeldatavat sünnituskuupäeva. Kui sünnitus toimub enne 45 päeva möödumist hüvitise kasutamise alustamisest, võib selle 45 päeva ülejäänud osa kasutada pärast sünnitust.
Meestel, kes on kindlustatud üldise haigus- ja rasedus- ning sünnitusfondi raames vähemalt 12 kuud, on õigus seadusjärgsele isahüvitisele 15 päeva jooksul pärast oma lapse sündi. Hüvitise suurus on 90% isiku kindlustusmaksete aluseks olevast sissetulekust viimasel 24 kuul. Kui laps saab 6-kuuseks, võib isa ema (või lapsendava ema) nõusolekul kasutada ema asemel ülejäänud 410 päeva, saades ema eest hüvitist ise.
Pärast rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppemist on üldise haigus- ning rasedus- ja sünnituskindlustusega vähemalt 12 kuud kindlustatud olnud sünnitanutel õigus saada hüvitist alla 2-aastaste väikelaste hooldamise eest.

Nimetatud 410 päeva jooksul maksab Riiklik Haigekassa www.nhif.bg sotsiaalkindlustusega hõlmatud isikutele.

Kindlustamata naiste rasedus- ja sünnitushüvitis
Rasedatel, kelle keskmine kuusissetulek pereliikme kohta on teatud tasemest väiksem või sellega võrdne, on õigus ühekordsele toetusele raseduse ajal juhul, kui neil ei ole õigust rasedus- ja sünnitushüvitisele vastavalt sotsiaalkindlustusseadustikule ning kui nad elavad alaliselt Bulgaarias. See toetus määratakse igal aastal kindlaks Bulgaaria riigieelarveseadusega, kuid selle suurus ei ole väiksem kui eelmisel aastal sätestatud summa.
Kui rasedal on üldine haigus- ning rasedus- ja sünnituskindlustus, kuid tal ei ole vastavalt sotsiaalkindlustusseadustikule õigust rasedus- ja sünnitushüvitisele, sest ta ei ole tasunud kindlustusmakseid nõutava ajavahemiku jooksul, makstakse ühekordset toetust summas, mis on proportsionaalne päevade arvuga alates rasedus- ja sünnituspuhkuse algusest ning nõutava kindlustusmaksete perioodi täitumisega vastavalt sotsiaalkindlustusseadustikule, kuid see ei saa olla üle 45 päeva.
Ühekordset rasedustoetust makstakse 45 päeva enne eeldatavat sünnituskuupäeva.

Rahalise päevahüvitise suurus raseduse ja sünnituse ajal on sätestatud kui 90% viimase 24 kuu keskmisest brutopalgast või sissetulekust, millelt on makstud või tuleb maksta kindlustusmakseid. Hüvitise suurus ei tohi olla väiksem kui seadusega kehtestatud miinimumpalk ega ületada keskmist netopalka.
Kuni 2-aastase väikelapse eest hoolitsemise hüvitise suurus sätestatakse riikliku sotsiaalkindlustuseelarve seaduses. Selle summa on 240 levi (123 eurot). Hüvitist makstakse sularahas või kantakse üle isiku pangakontole. Üksikasjalik regulatsioon on toodud sotsiaalkindlustuse seadustikus www.nssi.bg ning pere- ja lastetoetuste seaduses www.mlsp.government.bg.

Hüvitise saamiseks peab tööandjalt saama puhkuseloa. Tervishoiuasutused annavad välja haiguslehe. Ise vastavat kaalutlusõigust omamata annab tööandja haiguslehe esitamisel haiguspuhkuse.

Bulgaaria seaduste kohaselt on õigus lastetoetusele järgmistel isikutel:
• Rasedad, kes on Bulgaaria kodanikud ja Bulgaaria kodanike perekonnad, kes kasvatavad oma lapsi Bulgaarias 
• Bulgaarias elavad perekonnad, milles üks Bulgaaria kodakondsusega laste vanematest on Bulgaaria kodanik 
• Rasedad, kes on välisriikide kodanikud ja välisriikide kodanike perekonnad, kes omavad alalist elamisluba ja kasvatavad oma lapsi Bulgaarias 
Bulgaarias annab riik sotsiaalabi. Õigus saada igakuist lastetoetust oleneb perekonna sissetulekust. Toetust makstakse ajal, kuni laps omandab keskhariduse (maksimaalselt 20 eluaastani).

Lastetoetuse taotlemiseks tuleb pöörduda sotsiaalabi piirkondlikku direktoraati (регионална дирекция Социално подпомагане) ja esitada järgmised dokumendid:
• Avaldus
• Tõend perekonna viimase 12 kuu brutosissetuleku kohta (удостоверение за брутни месечни доходи) 
• Lapse sünnitunnistus (ainult esitamiseks kohapeal) 
• Taotleja ID-kaart (ainult esitamiseks kohapeal)

Õigus tekib lapse sünni kuupäeval, kui ta ei ole jäetud hooldada spetsiaalsesse lasteasutusse. Seda hüvitist võib taotleda 3 aasta jooksul alates lapse sünnikuu lõpust.
Alla 18-aastaste laste igakuiste peretoetuste taotlused peavad sisaldama järgmist:

• tõend pere igakuise brutosissetuleku kohta taotluse esitamise kuule eelnenud 6 kalendrikuul (töötajate või riigiteenistujate korral). Tõendis tuleb märkida ka sissetulekud pensionide, hüvitiste ja stipendiumidena;
• ametlik tõend koolist, kus laps on registreeritud, milles deklareeritakse, et laps on õpilane ja käib korrapäraselt koolis;
• lapse sünnitunnistuse koopia.

Sotsiaalabi kohalikud ametid: www.bcnl.org 
Vanematele saadetakse seitsme päeva jooksul pärast avalduse esitamist kirjalik teade, kas neile on määratud lastetoetus. Avaldused lastetoetuste saamiseks tuleb esitada igal aastal uuesti. 
 

 Peretoetuste hulka kuuluvad
§ kindlasummalised rasedustoetused;
§ kindlasummalised sünnitoetused;
§ kindlasummalised toetused alla 1-aastaste kaksikute kasvatamiseks;
§ kindlasummalised toetused alla 1-aastast last kasvatavatele naistele, kes õpivad päevases õppevormis ülikoolis;
§ igakuised toetused lastele kuni keskhariduse omandamiseni, kuid mitte pärast 20-aastaseks saamist;
§ alla 1-aastase lapse kasvatamise igakuised toetused;
§ I klassi minevate laste sihttoetused;
§ paljulapseliste emade tasuta riigisisese rongi- ja bussisõidu sihtabi;
§ igakuised toetused püsiva invaliidsusega alla 18-aastastele lastele kuni keskhariduse omandamiseni, kuid mitte pärast 20-aastaseks saamist.

 PENSION

Bulgaaria pensionimudel koosneb kolmest sambast: alates 2000. aastast on peale pensionikindlustusest makstavate hüvitiste skeemile olnud kasutusel ka kohustuslik täiendav vanaduspensionisüsteem (teine sammas). See hõlmab kõiki riikliku kindlustuse alusel kohustuslikult kindlustatud isikuid, kes on sündinud pärast 31. detsembrit 1959 (üldine skeem), ja ohtlikes töötingimustes töötajaid (kutsepensionifondid). Kolmas sammas on vabatahtlik pensionikindlustus, mille raames kehtestati ka kutseskeemid, mida reguleerib tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve direktiiv.

Töölistel ja teenistujatel, kes ühe kalendrikuu jooksul teevad palgatööd rohkem kui 5 päeva või 40 tundi, kehtib kindlustus üldhaigestumise, sünnituse, puude, vanaduspensioni ja toitjakaotuse, tööõnnetuste, kutsehaiguste ja töötuse korral. Töölistel ja teenistujatel, kes ühe kalendrikuu jooksul teevad palgatööd ühe või enama tööandja juures kuni viis tööpäeva (40 tundi), kehtib kindlustus puude, vanaduspensioni ja toitjakaotuse, tööõnnetuste ja kutsehaiguste korral. Teise ja kolmanda samba skeeme haldavad finantsjärelevalvekomisjoni (Комисия за финан_сов надзор) järelevalve all erakindlustusseltsid.

Riiklikku vanaduspensioni on võimalik taotleda, kui te jõuate riiklikku pensioniikka ja teil on vajalik kindlustusstaaž:
§ meestel on õigus vanaduspensionile 63 aasta ja 4 kuu vanuselt, kui neil on kindlustusstaaži 37 aastat ja 4 kuud;
§ naistel on õigus vanaduspensionile 60-aastaselt, kui neil on kindlustusstaaži 34 aastat;
§ isikutel, kellel ei ole piisavat kindlustusstaaži, on õigus jääda pensionile 65 aasta ja 4 kuu vanuselt, kui neil on kindlustusstaaži 15 aastat.

Alates 31. detsembrist 2011 hakkab nõutav kindlustusstaaž pikenema igal kalendriaastal 4 kuu võrra, kuni jõuab meeste korral 40 ja naiste korral 37 aastani. Alates 31. detsembrist 2011 hakkab pensioniiga suurenema igal kalendriaastal 4 kuu võrra, kuni jõuab meeste korral 63 ja naiste korral 65 aastani. Alates 31. detsembrist 2011 hakkab nende isikute pensioniiga, kellel ei ole täitunud nõutav kindlustusstaaž, pikenema iga kalendriaasta kohta 4 kuu võrra, kuni jõuab 67 aastani.

Kindlustuse õigusaktid võimaldavad lugeda kindlustusstaaži hulka ka teatud muid perioode, mille vältel ei tasutud kindlustusmakseid. Need on palgaga või palgata puhkus väikelapse kasvatamiseks, palgaga või palgata puhkus ajutise töövõimetuse eest, palgaga või palgata rasedus- ja sünnituspuhkus ning palgata puhkused pikkusega kuni 30 tööpäeva kalendriaastas, samuti töötustoetuse saamise aeg. Kindlustuse õigusaktid annavad eritingimustel võimaluse kindlustusstaaži osta.

Eakate sotsiaalpensioni võib anda 70-aastastele isikutele, kelle aastasissetulek pereliikme kohta on väiksem kui tagatud miinimumsissetulek (65 levi ehk 33 eurot). Eakate sotsiaalpension on eripension, mis ei ole seotud tööhõivega. Õigus sellisele hüvitisele antakse isikutele, kellel efi ole õigust vanaduspensionile, sest neil puudub vajalik kindlustusstaaž. Seda pensioni ei maksa kindlustusfondid, vaid seda makstakse riigieelarvest. Eakate sotsiaalpension on sotsiaaltoetuse liik, mis on määratletud kui pensionimakse, sest see on korrapärane (kord kuus) ja seda haldab sotsiaalabiameti haldusüksus.

Vanaduspensioni minimaalne suurus määratakse kindlaks riikliku sotsiaalkindlustuseelarve seadusega; see on 145 levi (74 eurot). Pensioni maksimaalne suurus (kõikide pensionide korral) on 35% eelneva aasta suurimast kindlustusmaksete aluseks olevast sissetulekust. 2011. aastal oli see sissetulek 2000 levi (1023 eurot) ja 2012. aastal on maksimaalne pensionisumma 700 levi (358 eurot).

Vanadushüvitiste taotlemine
Pensioni saamiseks esitab kindlustatu taotluse riikliku sotsiaalkindlustusameti piirkondlikule üksusele. Taotlusele tuleb lisada järgmised dokumendid:
§ tööraamat ja/või kindlustusandmed ja/või tõend teenistusaja pikkuse kohta; või
§ brutopalk või brutosissetulek, millelt on makstud kindlustusmakseid kindlustusstaaži viimasest 15 aastast vabalt valitud 3 järjestikuse aasta eest enne 1. jaanuari 1997, või sissetulek, mille alusel on makstud kindlustusmakseid perioodi eest pärast nimetatud kuupäeva kuni isiku pensionilejäämiseni.
Kui taotlus on esitatud riiklikule sotsiaalkindlustusametile kuni 6 kuud enne kindlustuse lõppemise kuupäeva, määratakse pensionid alates sellest kuupäevast. Kui taotlus on esitatud 6 kuud pärast kindlustuse lõppemise kuupäeva, määratakse pension alates taotluse kuupäevast.
Pärast taotluse esitamist määratakse ühe kuu jooksul miinimumpension; tegelik pension arvutatakse ja määratakse hiljem.

Eakate sotsiaalpensioni saamiseks tuleks esitada järgmised dokumendid:
§ taotlus eakate sotsiaalpensioni saamiseks vastavalt riikliku sotsiaalkindlustusameti heakskiidetud eeskujule;
§ perekonnaseisu ja vara deklaratsioon;
§ taotlusele eelneval 12 kuul pereliikmete saadud aastasissetuleku deklaratsioon.

Pereliikmete aastasissetuleku määratlemisel kuuluvad pereliikmete hulka abikaasa ja kuni 18-aastased lapsed, kui nad ei ole abielus, ning vanemad lapsed, kui nad on puudega, neil puudub muu sissetulek ja nad ei ole abielus. Eakate sotsiaalpension on eluaegne. Õigus pensionile lõpeb õigustatud isiku surma korral.

 

Tööandjad ja töötajad. Tööandja on kohustatud regulaarselt tasuma oma töötajate eest sotsiaalkindlustusmakseid. Tööõnnetuste ja kutsehaiguste fondi tehtavate maksete eest vastutab ainuisikuliselt tööandja. Töötaja poolt tasumisele kuuluvate maksete summa peetakse kinni tema igakuisest brutopalgast. Riik annab panuse kodanike sotsiaalkindlustusse ülekannete tegemisega nende pensionifondidesse.

Füüsilisest isikust ettevõtjad maksavad ise enda sotsiaalkindlustusmakseid. Riik panustab ainult ülekannete tegemisega nende pensionifondidesse, mis moodustab 12% kindlustatud isikutelt kalendriaasta jooksul laekunud sotsiaalkindlustusmaksete summast. Maksed tehakse Bulgaaria Maksuameti kohalike direktoraatide vastavatele pangakontodele kas pangaülekandega või sularahas pankades ja postkontorites. Maksude tasumiseks võib kasutada ka elektroonilist maksesüsteemi ePay www.epay.bg. Täpsemat teavet leiate Riikliku Statistikainstituudi kodulehelt www.nssi.bg.

Kohustuslik tervisekindlustus
Kohustusliku tervisekindlustusega hõlmatud isikutel on õigus saada vältimatut abi kõikjal Bulgaarias ning valida endale arst ja hambaarst, kellel on sõlmitud leping piirkondliku haigekassaga. Üldarsti võib vahetada iga kuue kuu järel, kui kindlustatu ei ole arstiga rahul või mõnel muul põhjusel. Arsti juurde minnes tuleb alati esitada ambulatoorne ravikaart (Амбулаторна здравна карта). Kindlustatul tuleb iga hambaarsti või arsti visiidi eest maksta 1% riiklikult kehtestatud (kuu) alampalga summast. Iga päeva haiglaravi eest tuleb kindlustatul maksta 2% riiklikult kehtestatud (kuu) alampalga summast, seda maksimaalselt 10 päeva eest aastas.

Bulgaariasse saabunud EL/EMP ja Šveitsi kodanikud, kes veel ei tööta, peaksid tervisekindlustusteenuste saamiseks registreerima end maksuameti kohalikus osakonnas. Selleks on vaja järgmisi dokumente:
• Passi koopia 
• Elamisloa koopia
 

Ravikindlustushüvitist ajutise töövõimetuse, tööõnnetuste ja kutsehaiguste korral maksab Riiklik Sotsiaalkindlustuse Instituut. Ainult haigestumise esimese päeva eest maksab tööandja, hüvitise suurus on töötaja selle kuu keskmine bruto päevatasu, kui tekkis ajutine töövõimetus.

Kindlustatud isikutel on õigus saada haigestumise korral haigushüvitist, kui nad on töötanud ja tasunud riikliku sotsiaalkindlustuse makseid vähemalt kuue kuu jooksul. Nimetatud nõue ei kehti alla 18 aastaste isikute suhtes ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste korral.

Tööandjale tuleb esitada järgmised dokumendid: 
• Raviarsti poolt välja antud ajutist töövõimetust tõendav dokument (болничен лист) 
• Kindlustatud isiku nimel oleva pangakonto andmed (декларация за лична банкова сметка) 
Riiklik Sotsiaalkindlustuse Instituut arvutab haiguselehel oldud aja eest töötajale hüvitise ja kannab selle kindlustatud isiku pangakontole. Hüvitis makstakse välja 15 tööpäeva jooksul pärast seda, kui tööandja on esitanud vajalikud dokumendid instituudi kohalikule osakonnale.

Loe lisaks: Sotsiaalkindlustusõigused Bulgaarias

Täiendav teave:
Riiklik maksuamet (Национална агенция за приходите) www.nra.bg 
Riiklik sotsiaalkindlustusamet (Националния осигурителен институт) www.noi.bg 
Riiklik tervisekindlustuskassa (Национална здравноосигурителна каса) www.nhif.bg 
Tööhõive- ja sotsiaalpoliitika ministeerium (Министерство на труда и социалната политика) www.mlsp.government.bg 

Elamiskulud

Kirjeldus

Kuidas üürida Bulgaarias elamispinda
Bulgaarias tegutseb palju kinnisvarafirmasid (sealhulgas rahvusvahelised ettevõtted), mis võivad leida elamispinna ja aidata uutel üürnikel omanikuga rendilepingu sõlmida. Teenustasud on erinevad, ulatudes poolest ühe kuu rendisummast kuni ühe kuu rendisummani. Linnades pakuvad paljud vahendusfirmad välismaalastele teenust, mis hõlmab tõlgiteenust ja põhjalikku saadaoleva kinnisvara nimekirja koos ingliskeelsete kirjeldustega.

Bulgaaria kinnisvara veebilehed:
• Imoti BG www.imotibg.com
• Imoti.Net http://bulgaria-property.imoti.net/

Kohalikes kinnisvaralehtedes ja teistes ajalehtedes on rendipindade rubriigid, mida uuendatakse iga päev või iga nädal. Uurige reakuulutusi rubriigis Anda rendile (Наеми). Mõnel linnal on oma kinnisvara päeva- või nädalalehed, milles leidub tuhandeid kinnisvarakuulutusi. Pealinna Sofia kohalik kinnisvaraleht on Sofia Properties (Софийски имоти).

Rendilepingu (Договор за наем) pikkuse, selle lõpetamisest teatamise formaalsuste ning paljude muude elamispinna üürimisega seotud küsimuste suhtes ei ole sätestatud õiguslikke piiranguid või reegleid. Üürnikel on soovitav tutvuda tüüpilise rendilepingu tingimustega. Tavaliselt peab üürnik üürilepingu sõlmimisel tasuma esimese kuu üüri ja tagatisraha ühe kuu üürisumma ulatuses. Lepingu lõppemisel, kui pooled seda ei uuenda, tuleb tagatisraha üürnikule tagastada. Rendileping soovitatakse registreerida notariaalregistris (Нотариат). See ei ole kohustuslik, kuid tagab üürniku õiguste kaitse, kui ilmub kolmas isik, kes esitab nõude kinnisvara omandi suhtes. Harilikult tasub Bulgaarias kohalikud maksud (Такса смет) ja kinnisvaramaksu (Данък сгради) kinnisvara omanik, kui rendilepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Lisainfot leiate siit 

E-Pay süsteem. Bulgaarias on võimalik ePay.bg süsteemi kasutades maksta erinevaid arveid, tasuda teenuste eest ja maksta makse. See on eraisikute, ettevõtete ja eelarveliste asutuste elektrooniliste ülekannete online-maksesüsteem: https://www.epay.bg/v3main/front?p=mrcs_on_line.

Haridus

Kirjeldus

Kooliminek teises ELi liikmesriigis

ELi kodanikuna on teie lastel õigus käia koolis mis tahes ELi liikmesriigis samadel tingimustel asukohamaa kodanikega. Teie lastel on õigus käia samas klassis omavanuste õpilastega ning klassis, mis on samaväärsel tasemel laste klassiga teie päritoluriigis, olenemata laste keeleoskuse tasemest.

Kui olete ELi kodanik, kes asub seoses tööga elama teise ELi liikmesriiki, on teie lastel ELi õigusaktide alusel õigus saada uues elukohariigis tasuta keeleõpet, et aidata neil kohaneda sealse koolisüsteemiga. Peaksite teadlik olema, et uue elukohariigi koolisüsteem võib olla väga erinev sellest, kus enne on käidud. Mõnes riigis jagatakse õpilased väga varakult akadeemilistesse või kutseõppe harudesse.

Seepärast ei tunnustata koolitunnistusi kogu ELis automaatselt. Mõnes riigis peaksite riiklikelt ametiasutustelt taotlema, et nad tunnustaksid laste koolitunnistusi enne, kui saate lapse kohalikus koolis registreerida.

Täiendav informatsioon koolimineku kohta teises ELi liikmesriigis
Kõrghariduse ja ülikoolide ning praktika infot annab Euroopa Komisjon.

Kutsekvalifikatsioonid
Alustades uuel töökohal või asudes edasi õppima, olgu siis riigisiseselt või piiriüleselt, tuleks õppijate ja töötajate oskusi ning kvalifikatsioone kiiresti ja hõlpsasti tunnustada. See on hädavajalik oskuste taseme tõstmiseks ning tööalase konkurentsivõime suurendamiseks.

Euroopa Liit on välja töötanud mitmed vahendid selleks, et toetada teadmiste, oskuste ja pädevuste läbipaistvust ning tunnustamist, eesmärgiga muuta õppimine ja töötamine igal pool Euroopas lihtsamaks. Soovitame vaadata lisainfot ka rubriigist TÖÖ LEIDMINE.

Euroopa kvalifikatsiooniraamistik aitab võrrelda riiklikke kvalifikatsioonisüsteeme, -raamistikke ja nende tasemeid, muutes kvalifikatsioonid arusaadavamaks Euroopas eri riikide ning süsteemide lõikes.
Europass mis koosneb viiest standarddokumendist ning oskuste passist on kättesaadav 26 keeles ning loodud selleks, et võimaldada kasutajatel tõendada oma oskusi, kvalifikatsioone ja kogemust kõikjal Euroopas.
Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise keskuste kontaktid Euroopa erinevates riikides on leitavad www.enic-naric.net.
Lisainfot annab ka Euroopa Komisjon. 

Selles osas käsitletakse kutsekvalifikatsiooni tunnustamist välismaal töötamiseks. See teave ei hõlma välismaal õppimist. Akadeemilistel eesmärkidel oma diplomite tunnustamise taotlemise kohta teabe saamiseks võtke ühendust akadeemilise tunnustamise infokeskustega (NARIC keskustega) www.enic-naric.net, Eesti esindus Eesti ENIC/NARIC Keskus.

Bulgaarias ja ülejäänud EL ja EMP-a riikides kehtivad hariduse ja ametialase kompetentsi tunnustamise kohta erinevad direktiivid. Pädevuse saamine teatud ametialadel on reguleeritud seaduste ja määrustega ja nõuab vastavalt kas autorisatsiooni, legitimatsiooni või muud protseduuri. Põhiprintsiip on see, et isikul, kellel on oma kodumaal kvalifikatsioon teatud ametis, on õigus selle ameti pidamiseks ka mõnes teises liikmesriigis. Kuid on ka erandeid ja alati on vaja esitada avaldus.

Kui soovite töötada teises riigis, siis võib teil olla tarvis taotleda oma kutsekvalifikatsiooni (koolituse ja töökogemuse) ametlikku tunnustamist, kui teie elukutset selles riigis reguleeritakse.

Kui soovite töötada teises riigis ja pakkuda oma teenuseid ajutiselt, siis võib teil olla tarvis saata deklaratsioon enne riiki minemist. Kui teie elukutset reguleeritakse ja see on seotud rahvatervise või ohutusega, siis võib teil olla vaja eelnevalt läbida oma kvalifikatsiooni kontroll.

Kuidas teada saada, kas kutseala on reguleeritud?
Et teada saada, kas teie elukutset teises ELi riigis reguleeritakse, saate kasutada reguleeritud kutsealade andmebaasi. Sellest andmebaasist näete, milliseid elukutseid mis riigis reguleeritakse ja mis asutused seda teevad. Kui soovite töötada Saksamaal pagarina, siis klõpsake real „Bäcker (DE)”. Teil on vaja teada ametinimetust kohalikus keeles

 

HARIDUS

Bulgaariasse elama asujatel on hariduse osas põhiliselt kaks valikut – kas panna oma lapsed Bulgaaria haridussüsteemi kuuluvatesse era- või riigikoolidesse või siis riigis tegutsevatesse rahvusvahelistesse koolidesse. Koduõpe on lubatud ainult 16 aastastele ja vanematele või hariduslike erivajadustega lastele.

Koolikohustus kehtib lastele vanuses 7 kuni 16 aastat, kuigi vanemad võivad lapse 1. klassi panna ka 6 aastaselt. Kolmeaastaste ja vanemate laste jaoks on era- ja riiklikud lasteaiad ja koolieelsed lasteasutused. 
Bulgaaria Haridus- ja Teadusministeerium (Министерство на образованието и науката) www.minedu.government.bg haldab Bulgaaria haridussüsteemi, sellel on administreeriv ja koordineeriv roll. Kõigis Bulgaaria riiklikes koolides on õppimine tasuta.

Bulgaaria haridussüsteemi ülevaade
Kõigil haridustasemetel – lasteaedadest kuni ülikoolideni – on Bulgaarias nii riiklikud kui eraõppeasutused. Riiklikes koolides õppimine on tasuta, kuid riiklikes lastesõimedes ja -aedades käimise eest on kehtestatud väike kohatasu. Lasteaiatasu suuruse kinnitab kohalik omavalitsus ja see on kõigile ühetaoline. Õppeasutuste lõikes erinev õppemaks kehtib nii riiklikes kui eraülikoolides.

Bulgaaria haridustasemed:
• Eelkool või lasteaed (Детски градини): lastele vanuses 3 kuni 6/7 aastat
• Põhiharidus (Основно образование и прогимназия): jaguneb kaheks astmeks 
o Algkool: 4 aastat 
o Progümnaasium: 3 või 4 aastat 
• Keskharidus (Средно образование): 4 aastat üldhariduslikus keskkoolis (Общообразователни училища) või 5 aastat kutsekeskkoolis/-gümnaasiumis (Професионални училища), millele vastab erikallakuga keskkool, keeltekallakuga keskkool hõlmab 6 õppeaastat 
• Kõrgharidus (Висше образование): ülikool/kolledž

Lastesõimeteenuseid (Детски ясли) pakutakse igakuise tasu eest väikelastele vanuses 3 kuud kuni 3 aastat. 
Päevasõimed (дневни ясли): väikelastele kolmandast elukuust kuni kolme aastani, avatud esmaspäevast reedeni. Beebidele vanuses kolmandast kuni üheksanda elukuuni on spetsiaalsed imikute rühmad (кърмачески групи). 
Ööpäevaringsed sõimed (седмични ясли): väikelastele kümnendast elukuust kuni kolme aastani, lapsed on sõimes esmaspäevast reedeni. Vanemad võivad lastele nädala jooksul igal ajal järele tulla. 
Sega-sõimed (смесени ясли): lapsed on jagatud päevastesse ja ööpäevaringsetesse sõimerühmadesse.  

Lapse sõime panemiseks tuleb esitada järgmised dokumendid:

• Taotlus
• Sünnitunnistus 
• Ambulatoorne kaart (Лична амбулаторна карта), mis on igal lapsel sünnist saadik 
• Soolestiku nakkushaiguste ja sooleparasiitide analüüside tulemused (need peavad olema negatiivsed). Alla aastaste laste vanemad peavad esitama ka kolibakteri (Escherichia coli) analüüsi tulemuse. Nimetatud analüüsid tuleb teha 15 päeva enne lapse sõime panemist 
• Vähem kui kuu aega enne lapse sõime panemist tehtud uriini- ja vereanalüüside tulemused

• Tõend perearstilt, kus on ära loetletud lapsele tehtud vaktsiinid

• Tõend kus tõestatakse, et laps ei ole olnud kontaktis inimestega, kellel on nakkushaigus

Lasteaiad (Детски градини)/Eelkoolid on väikelastele vanuses kolm aastat kuni põhikooli astumiseni. Lasteaiad on osaajalised (pool päeva - полудневни), täisajalised (terve päev - целодневни) ja ööpäevaringsed (седмични детски градини). Bulgaarias elavad välisriikide kodanikud võivad panna lapsed riiklikesse lasteaedadesse, kuid suuremates linnades, näiteks Sofias ja Varnas, ei jätku lasteaiakohti. Iga omavalitsus kehtestab laste lasteaedadesse panemise korra ja kriteeriumid. Vanemate poolt makstava lasteaiatasu kehtestab samuti kohalik omavalitsus ja see on kõigile ühetaoline. Lisaks riiklikele lasteaedadele on eralasteaiad, kuid nende lasteaiatasu on oluliselt kõrgem. 
Koolieelne haridus ei ole kohustuslik, välja arvatud üks eelkooli aasta vahetult enne põhikooli astumist. Selle kohustusliku aasta võib laps käia lasteaia ettevalmistusrühmas või põhikooli ettevalmistusklassis. Lastele, kes ei oska bulgaaria keelt või valdavad seda puudulikult, antakse täiendavaid keeletunde. Mõned riiklikud ja eralasteaiad annavad inglise keele tunde.

Põhiharidus (Основно образование и прогимназия). Seitsme aastaseks saanud laps (või vanemate otsusel kuueaastane) läheb vanemate poolt valitud kooli. Registreerimine toimub koolis. Registreerimiseks nõutavate dokumentide nimekiri võib omavalitsustes erineda, kuid üldjuhul tuleb vanematel esitada sünnitunnistuse koopia, tõend kohustusliku koolieelse aasta läbimise kohta ja avaldus. Võõrkeelsed dokumendid peavad olema tõlgitud bulgaaria keelde volitatud tõlkija poolt ja mõnel juhul tuleb välisriikide diplomid ja tõendid kinnitada Bulgaaria Haridus- ja Teadusministeeriumis. Bulgaaria riigikoolides peab keelt mitte valdavatele õpilastele võimaldama bulgaaria keele õpetamist.

Keskharidus (Средно образование)
• Üldhariduslikud keskkoolid
• Kutsekeskkoolid
Kutsekeskkoolides on võimalik omandada kutsekvalifikatsioon teatavas valdkonnas, näiteks spordi-, keelte- või kunstikoolid. Vastuvõttu kutsekeskkoolidesse korraldab haridus- ja teadusministeerium. Harilikult peavad õpilased tegema kaks eksamit, milleks on bulgaaria keel ja kirjandus ja matemaatika.

Rahvusvahelised koolid. Keeltekoolid (Гимназии с преподаване на чужди езици) on kutsekeskharidust andvad õppeasutused, milles enamikku riikliku õppekava aineid õpetatakse võõrkeeles, mille õpilane on valinud õppekeeleks. Bulgaarias on inglise, saksa, prantsuse, vene, itaalia ja hispaania keele koolid ning klassikaliste keelte kool.

Kõrgharidus (Висше образование)
• Sofia Ülikkooli portaal: www.uni-sofia.bg/index.php/eng/ 
• Rahva- ja Maailmamajanduse Ülikool: www.unwe.bg
• Bulgaaria Uus Ülikool: http://www.nbu.bg/en 
• Bulgaaria Ameerika Ülikool – AUBG: www.aubg.bg 
• Plovdivi Ülikool: www.uni-plovdiv.bg

Lisainfo kõrghariduse kohta leiate siin

Põhikoolides ja keskkoolides algab õppeaasta 15. septembri paiku. Ülikoolides algab õppeaasta 1. oktoobril ning see on jagatud sügis- ja kevadsemestriks. Suuremates linnades võib õppetöö toimuda kahes vahetuses:
• Esimene vahetus algab umbes 7.30 ja lõpeb umbes 13.00
• Teine vahetus algab umbes 13.30 ja lõpeb umbes 19.00
• Harilikult on lastel kuni seitse 45-minutilist tundi päevas 
• Koolinädal kestab esmaspäevast reedeni

Erivajadustega lapsed käivad kas tavakoolides või erivajadustega laste koolides, viimased on sageli internaatkoolid. Erivajadustega õpilaste erivajaduse taset hindab vastav komisjon.

Lisaainfo Bulgaaria haridussüsteemist on leitav siin

Lisainfo:

• http://www.photius.com/countries/bulgaria/society/bulgaria_society_education.html
• http://www.euroeducation.net/prof/bulgaco.htm