Belgia

Tööturu ülevaade

Kirjeldus

Veebruar 2023 seisuga oli Belgias töötuse määr 5,8%. Belgia töötuse määr on madalam Euroopa Liidu keskmisest, mis oli veebruar 2023 andmetel 6,0 %.

10 populaarsemat ametikohta Belgias:

1. Müügi- ja turundusjuhid  
2. Ärijuhid hulgi- ja jaekaubanduses  
3. Müügiesindajad 
4. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia juhid  
5. Kioski- ja välimüüjad 
6. Põllumajandus- ja tööstusmasinate mehaanikud ning lukksepad 
7. Laoametnikud  
8. Põhitegevuse juhid tööstuses 
9. Veoautojuhid 
10. Sekretärid-asjaajajad ja sekretärid-juhiabid 

Belgia tööturgu puudutava statistika ning ülevaadetega on võimalik tutvuda Brüsseli statistikaameti kodulehel.

Töö leidmine

Kirjeldus

Euroopa tööalase liikuvuse portaalis olevad vabad töökohad valikus ”Töö otsimine” hõlmavad erinevaid elukutseid ning alalisi ja hooajalisi tööpakkumisi nii Euroopa Liidu kui ka Euroopa Majanduspiirkonna riikides. Otsingumootor võimaldab valikut tehes määrata huvipakkuva riigi ning soovi korral ka ameti.

Iga töökoha juurest leiab töökirjelduse ning teabe kandideerimisprotseduuri kohta. Tööpakkumises märgitud kontaktisikuks võib olla kas taotlusi vastuvõttev EURES nõustaja või tööandja esindaja.

EURES portaalis avaldavad töökohti EURES võrgustiku liikmed ja partnerid, eelkõige Euroopa riikide tööhõiveametid. Kõikide vabade ametikohtade seas on EURES tööpakkumised tähistatud sinise lipuga, mis märgib, et tööandja on huvitatud töötajate leidmisest ka teistest Euroopa riikidest.

Euroopa tööjõuturu läbipaistvuse parandamiseks avaldatakse eures.europa.eu veebilehel – väheste eranditega – kõik Euroopa riikide tööhõiveametite pakutavad töökohad. Need töökohad ei ole tähistatud sinise lipuga ja need ei ole EURES töökohad.

Lisaks soovitame töö otsimiseks Belgias kasutada järgmisi kanaleid:

• ACTIRIS
• VDAB
• FOREM
• Saksakeelse kogukonna tööamet

Lisaks Belgia tööhõive ja koolitusasutuste kodulehekülg.

Riiklike tööhõiveagentuuride kõrval eksisteerib Belgias ka mitmeid töövahendusagentuure, mille kontaktid on võimalik leida FEDERGON koduleheküljelt. 

Vabu töökohti on võimalik jälgida ka riiklike ajalehtede vahendusel: Le Soir, La Dernière Heure, De Standaard, Het Laatste Nieuws ja Grenz-Echo.

Töövahendusportaale Belgias:

• references.lesoir.be
• www.monster.be
• www.stepstone.be
• www.vacature.com
• www.medspace.nl/be
• www.mindworks.be
• www.officeteam.be
• www.jobijoba.be
• www.secretary-plus.com
• www.jobat.be
• https://myjob.be/
• www.pagepersonnel.be
• töökohad EL institutsioonides
• tööpakkumised teadlastele/õppejõududele

Kandideerimisdokumendid

Tööle kandideerimine Belgias ei erine oluliselt tööle kandideerimisest Eestis. Enamike töökohtade puhul oodatakse Belgias tööotsijatelt kas hollandi (Põhja-Belgias), prantsuse (Lõuna-Belgias) või saksa keele oskust. Seetõttu soovitame juba eelnevalt selle eest hoolitseda, et keeleoskus vastaks nõutavale tasemele ning vajadusel täiendada oma keeleoskust. Tööle kandideerimise dokumendid koosnevad CV-st ning kaaskirjast. Reeglina tutvuvad tööandjad esmalt CV-ga ning seejärel edasise huvi korral juba ka kaaskirjaga.

CV eesmärgiks on anda tööandjale teada enda sobivusest pakutavale vabale töökohale. Seetõttu on oluline enne kandideerimist läbi mõelda, millised on sellele ametikohale esitatavad nõuded ning millised on senised oskused, kogemused ja isikuomadused. CV-s soovitame rõhutada neid oskusi ja omadusi, mida tööandja töökuulutuses välja on toonud.

CV koostamisel on soovitatav kasutada Europassi vormi.

Hea tava on lisada CV-le ka kaaskiri, milles on välja toodud järgmised punktid:

• pöördumine ettevõtte/asutuse juhi poole;
• pealkiri, mis viitab konkreetsele vabale töökohale;
• kinnitus, et soovite osaleda konkursil;
• lühike selgitus, miks arvate, et võiksite sobida pakutavale töökohale.

Kaaskiri on 0,5 kuni 1 lk pikk ning sisaldab kandideerija kontaktandmeid. CV ning kaaskirja näidistega on võimalik tutvuda siin.

Haridusttõendavad dokumendid

Võõrtööotsijal on vajaduse korral kohustus esitada dokumendid, mis tõendavad välisriigis omandatud hariduse kehtivust Belgias. NARIC (National Academic Recognition Information Centre) on rahvusvaheline riiklik koostöövõrgustik, mis tegeleb hariduskvalifikatsioonide tunnustamise ning võrdsustamise alase info jagamisega. Täiendavat infot leiab siit, siit ja siit.

Reguleeritud kutsealad

Kui soovite töötada teises riigis, võib olla tarvis taotleda oma kutsekvalifikatsiooni (koolituse ja töökogemuse) ametlikku tunnustamist, kui seda elukutset selles riigis reguleeritakse. Kui soovite töötada teises riigis ja pakkuda oma teenuseid ajutiselt, võib olla tarvis saata deklaratsioon enne riiki minemist. Kui elukutset reguleeritakse ja see on seotud rahvatervise või ohutusega, võib olla vaja eelnevalt läbida kvalifikatsiooni kontroll.

Et saada teada, kas elukutset teises EL riigis reguleeritakse, soovitame kasutada reguleeritud kutsealade andmebaasi. Sellest andmebaasist näete, milliseid elukutseid millises riigis reguleeritakse ja millised on pädevad ametiasutused antud valdkonna küsimustega tegelema. Teil on vaja teada ametinimetust kohalikus keeles.

Kui ei leia andmebaasist oma elukutset, soovitame võtta ühendust kutsekvalifikatsioonide tunnustamise riikliku kontaktpunktiga selles riigis, kus soovite töötada. Teil aidatakse kindlaks määrata pädev asutus ja antakse juhised, millised dokumendid tuleb esitada.

Eesti Karistusregistri tõend

Teatud ametialade puhul võib tööandja nõuda töötajalt karistusregistri tõendit. Eesti karistusregistri tõendeid (Police clearance certificate / Certificate of good conduct) väljastab Karistusregister. Täpsemad juhised karistusregistri tõendi tellimiseks leiab siit.

Ettevõtlus

Tegutseda on võimalik ka iseseisva ettevõtjana või äriühingu kaudu. Sellisel moel tegutsemiseks on vaja end/enda ettevõte registreerida, teinekord peab tõendama ka oma kvalifikatsiooni või pädevust - olenevalt erialast/tegevusalast võib vajalik olla dokumentide täiendav tunnustamine või tegevusluba.

Investeerimine Belgiasse

Õigused

Kirjeldus

Belgias on võimalik alustada töötamist 15- kuni 16-aastaselt. 16-aastaselt lõppeb täiskoormusega koolikohustuse nõue, mis lubab jätkata hariduse omandamist osalise koormusega ning kombineerida seda töösuhtega. 15-aastastel täiskoormusega õppes osalevatel õpilastel on võimalik koolivaheaegadel täiskohaga töötada. Vastavalt Belgia seadustele on alaealistel (alla 18-aastastel noortel) lubatud sõlmida ja lõpetada töölepinguid ainult vanemate  nõusolekul.

Belgia tööseadusandlus ei kohusta tööandjat vormistama tähtajatut töölepingut kirjalikult. Kõik teised töölepingu vormid peavad olema seevastu kirjalikult vormistatud. Siiski eelistavad mitmed tööandjad ka tähtajatute töölepingute kirjalikku vormistamist, eesmärgiga vältida ja ennetada võimalikke erimeelsusi.

Töölepingu keel on määratletud seadusega selle järgi, kus asub tööandja peakontor - kui see asub hollandikeeleses kogukonnas, siis peab olema tööleping hollandi keeles; kui prantsusekeelses kogukonnas, siis prantsusekeelne ning kui saksakeelses kogukonnas, siis saksakeelne. Kakskeelses Brüsseli regioonis peab olema tööleping hollandi keelt rääkivale personalile hollandi keeles ning prantsuse keelt rääkivale personalile prantsuse keeles.

Töölepinguid võib eristada vastavalt töö iseloomule (füüsiline töö vs intellektuaalne töö), töösuhte kestvusele (tähtajatu, tähtajaline) ning tööajale (täiskoormusega, osalise koormusega). Belgias ei rakendata töötajatele katseaega. Erisustega on võimalik tutvuda siin.

Belgias on palgad (sh boonused ning teised töötingimused) kollektiivlepingutega reguleeritud. Kollektiivlepingud on sõlmitud kas tööandjate tasandil või sektoripõhiselt. Siiski on nendele töötajatele, kes ei kuulu mõne konkreetse kollektiivlepingu alla, kehtestatud sektoriteülene riikliku minimaalse kuupalga nõue, mis 2023. aastal on 1955 € kuus täistööajaga töötajatele alates 18. eluaastast.

Palgast arvestatakse maha erinevad maksed, millest kaks peamist on sotsiaalkindlustusmaks ning tulumaks. Palga maksmise sagedus on vastavalt töö iseloomust kord kuus või kaks korda kuus.

Belgia töölepinguid reguleeriva seadusandlusega on võimalik tutvuda siin ning siin.

Töönädala kestuseks on 38 tundi. Belgia tööseadusandluse kohaselt võib päevas töötada maksimaalselt 9 tundi ja nädalas 45 tundi.  Belgias on keelatud teha ületunde. Mõningatel juhtudel on võimalikud ka erandid tööajas, kuid selleks võib olla nõutav eelnev kooskõlastus vastavalt ametkonnalt ning täidetud peab olema tingimus, et tööaeg ei ületa 11 tundi päevas või 50 tundi nädalas.

Ületundide kompenseerimine on kohustuslik. Ületunnitöö eest tasutakse 50% ulatuses üle tavapärase palgamäära ja 100% ulatuses üle tavapärase palgamäära juhul, kui töötamine leiab aset pühapäeviti või riiklikel pühadel.

Belgia seaduste järgi on pühapäeval töötamine keelatud. Siiski on mõningad tegevused lubatud ka pühapäeviti ja seda juhul, kui firma töö spetsiifikast tulenevalt ei ole neid teenuseid/töid võimalik sooritada mõnel teisel nädalapäeval (nt hotellid, toitlustusasutused, raviasutused) või tuleb neid lisaks teistele päevadele teha ka pühapäeval. 

Keelatud on töötamine ajavahemikus kell 20.00 kuni 6.00. Siiski, erandid on võimalikud. Öötöö on lubatud tingimusel, et töö või teenuse iseloomust tulenevalt on see vajalik. Öötööd on lubatud rakendada ainult alates 18. eluaastast.

Korralise puhkuse pikkus erasektoris sõltub puhkusele eelnenud aastal töötatud päevade arvust. Kui töötaja on töötanud terve aasta, siis on tal õigus 20 puhkusepäevale juhul, kui tööpäevade arv nädalas on 5 ning 24 päevale juhul, kui tööpäevade arv nädalas on 6. Puhkuse ajal on õigus puhkusekompensatsioonile. Avalikus sektoris sõltub puhkuse pikkus töötaja vanusest ja töötamise perioodist jooksval aastal. 

Rohkem informatsiooni puhkuse eeskirjade kohta leiab Belgia sotsiaalkindlustusameti kodulehelt ning siit.

Töötajal on õigus liituda ametühinguga, kuid kedagi ei tohi liituma sundida ega liitumise pärast vallandada. Töösuhetega seotud probleemide korral, mida ei ole võimalik lahendada koostöös tööandjaga, kontakteeruge ametühinguga.

Lisainfot leiab siit, siit ja siit.

Töölepingu lõpetamisel tuleb kinni pidada seadusega ettenähtud nõuetest ning etteteatamistähtaegadest.

Belgia tööseadusandlusega saab tutvuda siin.

Infot välismaal töötamise ning riiklike erisuste kohta jagab ka Euroopa Komisjon.

Eesti Tööinspektsiooni kontaktid on leitavad www.ti.ee.

Töötus ja hüvitised

Kirjeldus

Kui kaotate töö teises EL liikmesriigis töötades, siis sõltub see, milline riik töötushüvitisi maksab, tööalasest olukorrast ja elukohast, mitte kodakondsusest.

Kavatsete välismaale jääda

Kui kaotate töö ning soovite jääda edasi sellesse EL liikmesriiki, kus töötasite, peaksite seal ka töötushüvitisi taotlema. Registreerige end tööotsijana kohalikus tööhõiveasutuses: Actiris Brüsseli piirkonnas, Le Forem Valloonia piirkonnas või VDAB Flandria piirkonnas. Teid koheldakse samaväärselt asjaomase riigi kodanikega.

Pöörake erilist tähelepanu järgmisele:
• töötushüvitiste saamiseks vajalike töötatud perioodide nõue;
• hüvitiste suuruse arvutamiseks kohaldatavad määrad;
• hüvitiste maksmise kestus.

Kui peate esitama tõendeid mis tahes eelmiste töötatud perioodide ning sotsiaalkindlustuskaitse kohta välismaal, võib tekkida vajadus taotleda U1-vormi riigist, kus varem töötasite.

Infot Eestist U1-vormi taotlemise kohta saab Eesti Töötukassast.

Lähete tagasi oma päritoluriiki

Kui soovite pärast töö kaotamist minna tagasi oma päritoluriiki, peate ühendust võtma sealse riikliku tööhõiveasutusega, et teada saada, kas on pärast välismaal viibitud aega jätkuvalt õigus saada töötushüvitisi või mitte.

Kui on õigus saada töötushüvitisi, peate:
• end oma päritoluriigis koheselt tööotsijana registreerima;
• taotlema U1-vormi riigist, kus viimati töötasite.

Kui U1-vormi ei esita, võivad taotluse menetlejad saada vajaliku teabe otse teise riigi ametiasutustelt. Siiski võib nimetatud vormi olemasolu menetlusprotsessi kiirendada.

Täiendav info on leitav siin.

Töö otsimise eesmärgil teise EL liikmesriiki elama asumine - töötushüvitiste ülekandmine

Reeglina tuleb töötushüvitise saamiseks viibida riigis, mis hüvitisi maksab. Teatavatel tingimustel saate minna teise EL riiki tööd otsima ning jätkata töötushüvitise saamist riigist, kus töötuks jäite. Teise riiki saate jääda kuni kolmeks kuuks, kuid kui seda taotlete, siis võib teile hüvitisi maksva riigi tööturuasutus lubada  välismaale jääda kuni kuueks kuuks.

Töötushüvitiste ülekandmine on võimalik vaid juhul, kui

• olete töötu;
• on õigus saada töötushüvitist riigis, kus töötuks jäite.

Enne riigist lahkumist peate

• olema vähemalt neli nädalat olnud registreeritud töötu selle riigi tööturuametis, kus töötuks jäite (siin võib olla erandeid);
• taotlema oma riiklikust tööturuasutusest U2-vormi - luba viia oma töötushüvitis riigist välja.

Nimetatud luba kehtib vaid ühele riigile. Kui soovite viia oma töötushüvitise teise riiki, siis peate taotlema veel ühte U2-vormi. Küsige oma tööhõiveasutusest, kas peate uue loa taotlemiseks koju tagasi pöörduma või saate seda teha teises riigis olles.

Jõudes uude riiki, peate

• registreerima end tööotsijaks riiklikus tööhõiveasutuses seitsme päeva jooksul alates kuupäevast, mil enam ei olnud kättesaadav selle riigi tööhõiveasutusele, kust lahkusite;
• esitama registreerimisel U2-vormi;
• nõustuma kõigi kontrollidega, mis teises riigis töötushüvitiste taotlejate suhtes läbi viiakse, nagu saaksite töötushüvitist selles riigis.

Soovitame enda jaoks selgeks teha oma õigused ja kohustused tööotsijana uues riigis. Need võivad olla erinevad selle riigi omadest, kus töötuks jäite. Tingimuste täitmisel jätkatakse määratud töötushüvitiste maksmist. Kui ei ole leidnud välisriigis sobivat tööd ning soovite, et säiliks õigus töötushüvitisele, peate naasma riiki, mis töötushüvitist maksab, hiljemalt vastava õiguse aegumise kuupäeval.

Kauem kui kolm kuud välismaal viibimine

Kui soovite välismaal viibida kauem kui kolm kuud, siis peate taotlema pikendust selle riigi riiklikust tööhõiveasutusest, kus töötuks jäite, selgitades, miks see vajalik on. On oluline selgitada, et on reaalne võimalus vastuvõtjariigis tööd leida. Vastasel korral võidakse pikenduse andmisest keelduda.
Taotlege pikendust nii varakult kui võimalik. Pikendust tuleb taotleda enne esialgse kolmekuulise perioodi lõppu.

Täiendav info töötuse ning hüvitiste kohta on leitav siin ning www.tootukassa.ee.

Maksustamine

Kirjeldus

Belgias on põhiliselt kahte tüüpi otseseid makse: tulumaks ettevõtetele ja üksikisiku tulumaks. On ka mitmeid kaudseid makse, millest olulisim on käibemaks ja mis on riiklikul tasemel reguleeritud. Samuti eksisteerivad erinevad kohalikud maksud, mis võivad erineda kohalike omavalitsuste lõikes.

Otsesed maksud

Tulumaks

Iga isik, kes omab sissetulekut (on palgasaaja), peab maksma üksikisiku tulumaksu ja sotsiaalkindlustusmaksu. Üksikisiku tulumaks on progresseeruv ja sõltub lisaks sissetulekule perekonna hetkeolukorrast (nt kas abikaasa töötab või on ülalpeetav; laste arv, jms). Maksumaksjal on õigus taotleda osalist tulumaksuvabastust, mille suurus sõltub  individuaalsest olukorrast. Et saada ülevaadet võimalikest soodustustest, tuleb pöörduda lähima maksuspetsialisti poole.  

Tulumaksu määrad 2023:

• 25 %-ga maksustatakse sissetulek 0 - 15 200 EUR aastas;
• 40 %-ga maksustatakse sissetulek 15 200 - 26 830 EUR aastas;
• 45 %-ga maksustatakse sissetulek 26 830 - 46 440 EUR aastas;
• 50 %-ga maksustatakse sissetulek üle 46 440 EUR aastas.

Isiku tulumaksuvaba miinimumi baasmäär on 10 160 EUR.

Rohkem infot siin.

Tulumaks töötasult peetakse kinni tööandja poolt. Iga maksumaksja on kohustatud esitama hiljemalt juuni lõpuks tuludeklaratsiooni eelneva aasta tulude kohta oma elukohajärgsesse maksuameti osakonda.

Sotsiaalkindlustusmaks

Alustades töötamist Belgias, kohustute tasuma makseid Belgia sotsiaalkindlustussüsteemi.  Sotsiaalkindlustusmaksed peab töötaja palgast kinni ning teeb sissemaksed sotsiaalkindlustusametile tööandja. Sotsiaalmaksu  määrad on kehtestatud riiklikul tasemel ning on jagatud tööandja ja töövõtja vahel. Sotsiaalmaksu määr töövõtjale on 13,07%, millest 7,5% on pensionikindlustus, 0,87% töötuskindlustus, tervisekindlustushüvitis 1,15% ja tervishoid 3,55%.

Käibemaks

Käibemaksu standardmäär on 21%, teatud teenustele ja toodetele kehtivad madalamad määrad 12% või 6%.

Kohalikud maksud

Belgias on igal kohalikul omavalitsusel teatud osas maksuautonoomia, st kohalikel omavalitsustel ja provintsidel on õigus kehtestada mõningaid täiendavaid makse erinevatele toodetele või teenustele (tulenevalt peamiselt antud regiooni omapärast).

Lisainfot Belgia maksusüsteemi kohta saab kohalikust maksuametist, Belgia rahandusministeeriumi koduleheküljelt, ja siit.

Lisainfot sotsiaalkindlustussüsteemi kohta leiab siit.

Tervisehoid

Kirjeldus

Erinevates EL liikmesriikides on hüvitiste maksmine, tervishoid ja muud sotsiaalkindlustusteenused korraldatud erinevalt.

Igas EL liikmesriigis kohaldatakse oma seadusi, mis määravad kindlaks järgmise:

• milliseid hüvitisi on õigus saada, millises summas ning kui pika aja jooksul;
• kui kaua peate seal töötama, enne kui on õigus saada töötushüvitisi;
• hüvitiste arvutamise eeskirjad ning nende maksmise periood.

Reeglina olete korraga hõlmatud vaid ühe riigi õigusaktidega ning tasute sotsiaalkindlustusmakseid selles riigis. Teid tuleb kohelda samaväärselt asjaomase riigi kodanikega.

See, milline riik pakub sotsiaalkindlustuskaitset, sõltub kahest tegurist:

• tööalasest olukorrast (palgatöötaja, füüsilisest isikust ettevõtja, töötu, lähetatud töötaja, piiriülene töötaja jne);
• elukohariigist, mitte kodakondsusest.

Teil endal ei ole võimalik valida, milline riik sotsiaalkindlustuskaitset pakub.

Välismaal elamise või töötamise ajal on sotsiaalkindlustuskaitse kas oma päritoluriigis või vastuvõtvas riigis. Mõlemal juhul peate ise korraldama nii, et oleks ka pärast uude riiki asumist kehtiv sotsiaalkindlustuskaitse. Et vältida probleeme, tutvuge sotsiaalkindlustusega vastuvõtvas riigis. Soovitame tutvuda ka Belgia sotsiaalkindlustusameti koduleheküljega.

Ettevõtjate liitumine Belgia sotsiaalkindlustussüsteemiga, info asub siin.

Lisainfo on leitav Euroopa Komisjoni lehel, Sotsiaalkindlustusameti lehel ning siin.

Tervishoid

Kui reisitakse Euroopa Liidu territooriumil, on vajalik kaasa võtta Euroopa Ravikindlustuskaart või selle asendussertifikaat. Euroopa ravikindlustuskaart annab õiguse vajaminevale arstiabile Euroopa Liidu territooriumil ja Euroopa Majanduspiirkonnas viibimise ajal. Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti või selle asendussertifikaati ei saa kasutada, kui puudub ravikindlustus. Samuti kontrollitakse kaardi alusel ravikindlustust alla 15-aastastel.

Kui jääte elama ja/või töötama teise Euroopa riiki, tuleb võtta ühendust vastava riigi ametiasutusega. Riikide kontaktasutused ning esmane riigi tervishoiusüsteemi kirjeldus on leitavad siit.

Belgias on apteegi tunnuseks roheline rist.

NB! Kiirabi transpordi kuludest 50% tasub patsient – üldine ravikindlustus seda ei hüvita. Kulud võidakse hüvitada, kui isikul on sõlmitud vastava kattega meditsiiniabikindlustus või kui kiirabi transporti vajati tööõnnetuse tagajärjel.

Soovitame tutvuda erakorralise arstiabiga Belgias.

NB! Eesti Haigekassa ei kata välismaal haigestunud inimeste või õnnetusjuhtumites vigastatute kõiki kulusid, sh kojutoimetamise kulusid. Selleks soovitame meditsiiniabikindlustust. 

Välismaal õppijate ravikindlustuskaitse

Õpilased ja üliõpilased, kes suunduvad õppima välismaale, peavad ravikindlustuskaitse jätkamiseks Eestis esitama haigekassale õppima asumise kinnituseks välisriigi õppeasutuses õppimist tõendava dokumendi, mis peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) õppeasutuse nimi;
2) õppeasutuse aadress;
3) õppija ees- ja perekonnanimi;
4) õppija isikukood või sünniaeg;
5) õppeperioodi kestus;
6) õppeasutuse esindaja ees- ja perekonnanimi, sidevahendite andmed ning allkiri.

Ravikindlustuskaitse vormistatakse esitatud dokumendi alusel maksimaalselt 12 kuuks, seega palume meeles pidada, et tõend õppimise kohta tuleb haigekassasse toimetada igal õppeaastal. Välismaal õppivad õpilased ja üliõpilased, kes omavad ravikindlustuskaitset Eestis, saavad vajaminevat arstiabi Euroopa liikmesriikides, majanduspiirkonna riikides ja Šveitsis Euroopa Ravikindlustuskaardi alusel. Kui tekivad probleemid või küsimused välismaal õppides, saate kontrollida oma kindlustuskaitse kehtivust riigiportaalist või helistades haigekassa kliendiinfo telefonil 16363 (välisriigist infotelefonile helistades + 372 669 6630).

Elamiskulud

Kirjeldus

Majutuse leidmine

Belgias elupinna leidmine ei ole kuigi keeruline. Jälgige majade akendel olevaid silte "louer" (prantsuse keeles) või "te huur" (hollandi keeles). Enamik kinnisvaramaaklereid (agences immobilières / makelaar) pakuvad nii lühiajalisi kui ka pikaajalisi üürimise võimalusi. Kuulutusi on võimalik leida nii kohalikest päevalehtedest kui ka ingliskeelsetest lehtedest nagu näiteks The Bulletin.  

Majutusvõimalusi leiab:  

• www.homeinbrussels.be
• www.immoweb.be
• www.vlan.be
• www.woneninbrussel.be
• www.lesaubergesdejeunesse.be
• www.belgium.be

Kulude jaotumine üürileandja ja üürniku vahel ei ole alati väga selge. Mõnikord võivad üürileandjad näha selles võimalust üüritulu suurendamiseks. Reeglina kannab üürileandja hoone omandiga seotud kulud ning üürnik korteri või maja kasutusest tulenevad kulud.

Üürileping ei pea olema tingimata kirjalik ega sõlmitud konkreetseks määratud perioodiks. Siiski on kirjaliku lepingu olemasolu soovitatav. Tutvuge lepingus olevate tingimustega põhjalikult enne alla kirjutamist.

Kui elate korteris, siis uurige, kuidas on kommunaalmaksed elanike vahel jaotatud. Kas on olemas mõõturid elektri-, vee- ja küttekulude jaoks või on kulud proportsionaalselt majaelanike vahel jaotatud. Lisainfo siin.

Elukalliduse taset oma elukoha ning Belgia vahel (sh teiste riikidega) on võimalik võrrelda siin ja siin.

Lisainfo asub siin.

Haridus

Kirjeldus

Kooliminek teises EL liikmesriigis

EL kodanikuna on lastel õigus käia koolis mis tahes EL liikmesriigis samadel tingimustel asukohamaa kodanikega. Teie lastel on õigus käia samas klassis omavanuste õpilastega ning klassis, mis on samaväärsel tasemel laste klassiga päritoluriigis, olenemata laste keeleoskuse tasemest.

Kui olete EL kodanik, kes asub seoses tööga elama teise EL liikmesriiki, on lastel EL õigusaktide alusel õigus saada uues elukohariigis tasuta keeleõpet, et aidata neil kohaneda sealse koolisüsteemiga. Peaksite teadlik olema, et uue elukohariigi koolisüsteem võib olla erinev sellest, kus enne on käidud. Mõnes riigis jagatakse õpilased väga varakult akadeemilistesse või kutseõppe harudesse.

Seepärast ei tunnustata koolitunnistusi kogu EL automaatselt. Mõnes riigis peaksite riiklikelt ametiasutustelt taotlema, et nad tunnustaksid laste koolitunnistusi enne, kui saate lapse kohalikus koolis registreerida.

Belgia haridussüsteemi korraldamises osalevad kolm kogukonda ning see põhineb kolmel Belgia ametlikul keelel – hollandi, prantsuse ja saksa keelel. Koolikohustus kestab Belgias 12 aastat, 6- kuni 18-aastased noored on koolikohuslased. Kooli otsides soovitame kõigepealt välja selgitada õppekeel. Võimalik on valida rahvusvaheliste koolide ja Belgia koolide vahel. Samuti on võimalik koduõpe.

Lisainfot leiate:

• www.ond.vlaanderen.be 
• ostbelgienbildung.be
• www.enseignement.be 
• www.siep.be
• www.belgium.be
• Eesti koolid maailmas

Täiendav informatsioon koolimineku kohta teises EL liikmesriigis. Kõrghariduse alast infot pakub Euroopa Komisjon.

Erinevate riikide haridussüsteemidega on võimalik tutvuda Eurydice veebilehel.

Kutsekvalifikatsioonid

Alustades uuel töökohal või asudes edasi õppima, olgu siis riigisiseselt või piiriüleselt, tuleb õppijate ja töötajate oskusi ning kvalifikatsioone kiiresti ja hõlpsasti tunnustada. See on hädavajalik oskuste taseme tõstmiseks ning tööalase konkurentsivõime suurendamiseks.

Euroopa Liit on välja töötanud mitmed vahendid selleks, et toetada teadmiste, oskuste ja pädevuste läbipaistvust ning tunnustamist, eesmärgiga muuta õppimine ja töötamine igal pool Euroopas lihtsamaks. Praeguseks on käivitatud mitmeid algatusi, et hõlbustada oskuste ja kvalifikatsioonide läbipaistvust ning tunnustamist kogu Euroopas.

Euroopa kvalifikatsiooniraamistik aitab võrrelda riiklikke kvalifikatsioonisüsteeme, muutes kvalifikatsioonid arusaadavamaks Euroopas eri riikide ning süsteemide lõikes.

Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise keskuste kontaktid Euroopa erinevates riikides on leitavad www.enic-naric.net. Lisainfot pakub Euroopa Komisjon.