Prantsusmaa

• RIIGI INFO

  RIIGI INFO

  Ametlik riiginimi:Prantsuse Vabariik
  Pindala: 551,695 ruutkilomeetrit
  Rahvastikuarv: 64,102 miljonit
  Rahaühik: euro
  Pealinn: Pariis
  Haldusjaotus: 96 departemangu, mis rühmituvad 22 regiooniks, lisaks kuulub riigi koosseisu 4 meretagust departemangu ja 4 meretagust territooriumi.
  Riigi keel: prantsuse keel

  Prantsusmaa on Lääne Euroopa suurim riik. Elanikkonnast 90% on Prantsusmaa sünnijärgsed kodanikud, 4% on kodakondsuse omandanud ja 5,6% on välismaalased. Lisaks Pariisile on teised suuremad linnad Marseille, Lyon, Strasbourg, Toulouse, Nantes, Bordeaux ja Montpellier.
  
  Keel
  Prantsusmaa ametlikuks riigikeeleks on prantsuse keel.
  
  Telefoni kaugvalimise kood
  Prantsusmaale helistades: 00 33 ja seejärel Prantsusmaa kohalik telefoninumber.
  Prantsusmaalt helistades: 00 - sihtriigi kood – piirkonna kood – kohalik telefoninumber.
  
  Hädaabi numbrid
  Üldine hädaabi number: 112, politsei: 17; tuletõrje 18; kiirabi 15.

  Allikas: www.ec.europa.eu/eures.

  Eestis viibivad kolmandate riikide kodanikud, kellel on Eesti alaline või ajutine elamisluba, võivad Prantsusmaale reisida ilma viisata ning viibida riigis kuni 90 päeva poole aasta jooksul alates esimesest Schengeni ruumi sisenemisest. Sama kehtib ka nii alalise kui ka tähtajalise Eesti elamisloaga määratlemata kodakondsusega isikute kohta. Kui aga soovitakse viibida riigis rohkem kui 90 päeva, siis on vajalik taotleda pikaajaline viisa.
  
  Täiendavat teavet leiate:

  Tööhõiveministeerium: www.social-sante.gouv.fr.
  ANAEM-riiklik välismaalaste vastuvõtu ja migratsiooni amet: www.ofii.fr/.

• TÖÖTURU LÜHIÜLEVAADE

  TÖÖTURU LÜHIÜLEVAADE

  Tööturu lühiülevaade

   

  Prantsusmaal oli 2017. a veebruaris töötuse määraks 10%.  

  Allikad: 

  www.ycharts.com/indicators/france_unemployment_rate; www.tradingeconomics.com/france/youth-unemployment-rate.
    

  Prantsuse majanduse tugevateks külgedeks võib pidada lennuki-, auto- ja toiduainetööstuse konkurentsivõimet, suhteliselt madalat inflatsiooni, kõrget töökultuuri ja kvalifitseeritud tööjõudu, Prantsusmaa keskset asendit Lääne-Euroopas ja head kommunikatsioonivõrku. Samal ajal võib majanduse nõrkadeks külgedeks pidada Euroopa keskmisest suuremat töötust ja tööturu jäikust, bürokraatiat ning keerulist maksusüsteemi. Kes peab plaani Prantsusmaale tööle minna, peaks endale varakult selgeks tegema Prantsuse majanduse ja prantsuse tavad.
  
  Tööandjate ootused tööotsijatele: hea prantsuse keele oskus, vähemalt minimaalsed teadmised Prantsusmaa kultuurist ja prantslaste töökultuurist; suutlikkus abistada ja teha koostööd manageriga (tiimi juhiga).
   

  NB! Schengeni viisa ei anna õigust riigis töötada ega tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana!

  Viimastel aastatel on palgavahed tasandunud, kuna miinimumpalk tõuseb kiiremini kui töötajate põhipalk. Miinimumpalka korrigeeritakse vastavalt tarbijahinnaindeksile vähemalt korra aastas 1. jaanuaril, vahel ka kaks korda aastas. 2017. aastal on 35 tunnise töönädala puhul miinimumpalgaks 9,76 eurot/tunnis  ja 1153 eurot/kuus neto. Töönädala pikkus võib olla 35 tundi ja enam, kuid mitte rohkem kui 48 tundi nädalas.

  Allikas: www.wageindicator.org/main/salary/minimum-wage/france.

  Tööle kandideerimisel koostage oma CV, vajadusel ka kaaskiri.

  "CV" (Curriculum Vitae): mitte pikem kui 2 lehekülge, koosneb järgmistest osadest:
  1. Perekonnaseis: ees- ja perekonnanimi, aadress, telefoninumber (koos rahvusvahelise suunakoodiga) ja e-posti aadress. Sinu perekonnaseis, vanus ja rahvus.
  2. Pealkiri: sinu praegune eriala, amet, tugevused.
  3. Töökogemus: lisada ametikoht, firma nimi, majandussektor ja asukoht ning kirjeldada üksikasjalikult oma kohustusi, ülesandeid ja tulemusi kronoloogilises järjekorras.
  4. Haridus: kvalifikatsioon.
  5. Keel ja arvutioskus: täpsustage emakeel, prantsuse keele puhul oma "lugemise", "kirjutamise" ja "kõne" taset.
  
  Lisateavet vt Pôle Emploi veebilehel, praktiline juhend „recherche d'emploi'ks: les nikke outils": www.pole-emploi.fr/actualites/affutez-vos-outils-pour-decrocher-un-job--@/suarticle.jspz?id=36040.
  
  Kaaskiri mitte üle ühe lehekülje, kirjeldage miks olete huvitatud selles ettevõttes töötamisest, kuidas teie profiil selleks sobib. Kaaskiri peaks sisaldama järgmist teavet:
  1. Ülaosas, vasakul: Sinu eesnimi, perekonnanimi, täielik aadress, telefoninumber (koos rahvusvahelise suunakoodiga) ja e-posti aadress.
  2. Üleval paremal: koht, kust kiri on saadetud ja kuupäev.
  3. Paar rida allpool: ettevõtte aadress ja isiku nimi, kellele kiri on saadetud.
  4. Kirja teemaks ja / või viide, näiteks: "Tootejuht - Ref. 758945L".
  5. Kirjeldus.
  6. Allosas paremal allkiri.
  
  Lisateavet vt Pôle Emploi veebilehel "recherche d'emploi'ks: les nikke outils": www.pole-emploi.fr/actualites/affutez-vos-outils-pour-decrocher-un-job--@/suarticle.jspz?id=36040.
   

• TÖÖ LEIDMINE

  TÖÖ LEIDMINE

  Alates 2008.a suvest ei vaja Eesti Vabariigi kodanikud Prantsusmaal töötamiseks tööluba. Riigis viibimise ja sotsiaalsete garantiide tingimusi reguleerivad Prantsusmaa ja/või EL seadused. Nii alalise kui ka tähtajalise Eesti elamisloaga kolmandate riikide kodanikud ja alalise ning tähtajalise Eesti elamisloaga määratlemata kodakondsusega isikud vajavad Prantsusmaal töötamiseks tööluba. Selleks on vajalik eelnevalt leida juba tulevane tööandja, kes ise peab võtma ühendust kohaliku DIRECCTE (www.direccte.gouv.fr): piirkondlik ettevõtluse, konkurentsi, tarbimise, töö ja tööhõive direktoraat) välismaise tööjõu osakonnaga. Kui taotlus on heaks kiidetud, siis vastav OFII (www.ofii.fr - migratsiooni ja välismaalaste vastuvõtmise eest vastutav agentuur Prantsusmaal) kontor saadab selle edasi Prantsuse Suursaatkonna konsulaarosakonda Lätis, et oleks võimalik hakata taotlema viisa väljastamist. Pärast seda, kui konsulaarosakond saab kätte isiku viisataotluse, saadetakse  kiri, kus täpsustatakse, millised dokumendid peab isik viisa ja tööloa taotlemiseks täpselt esitama.

  Allikad: Välismaalaste vastuvõtt ning migratsioonialane nõustamine: OFII, www.ofii.fr; viisade, töölubade taotlemine: Rahvusvaheline migratsiooniamet, www.immigration.gouv.fr.
  
  Töö leidmine
  Töö otsimine Prantsusmaal ei ole kerge. Kõikide elukutsete puhul eeldatakse heade kutseoskuste kõrval ka väga head prantsuse keele oskust. Prantsusmaal on kõikides, ka välismaa ettevõtetes suhtluskeeleks prantsuse keel. Nagu paljudes teisteski riikides liigub informatsioon vabadest töökohtadest tutvusringkonna kaudu. Seega on isiklike kontaktide olemasolu Prantsusmaal Teile töö leidmisel suureks eeliseks. 

  Kui soovite teavet tööpakkumiste kohta Prantsusmaal, on Teile abiks Euroopa EURES portaal (www.eures.europa.eu) > Tööotsijale > Otsi töökohta,  mille andmebaas sisaldab kõikide EL riikide vabu töökohti.
  
  Peamiselt kasutatakse tööotsingutel järgmiseid kanaleid:

  Tööhõivetalitused
  Kui Te juba viibite Prantsusmaal ning soovite tööd leida, võiksite ühendust võtta Prantsusmaal enamuses linnades eksisteeriva riikliku tööhõiveameti kontoriga "Pole Emploi", kust on võimalik tööotsingutel abi saada. Nende aadressid leiate telefonikataloogist (Pages Blanches) või internetist www.pole-emploi.fr. „Pole Emploi“ ülesandeks on registreerida ja nõustada tööotsijaid. „Pole Emploi“ kontorites võite end arvele võtta aga alles siis, kui Teil on Prantsusmaal elukoht. Kõikide tööpakkumistega saab aga sellegipoolest tutvuda internetis: www.pole-emploi.fr.
  

  Ajalehed
  Madalama ja kesktasandi kohti on võimalik leida ajalehekuulutuste vahendusel.. Paljudes päevalehtedes nagu „Le Monde“ ja „Le Figaro“ ning nädalalehtedes nagu „L´Express“, „Le Point“, „L'Expansion“, „Le Nouvel Economiste“, „L'Usine Nouvelle“ ja „L’Observateur“ jt on palju tööpakkumisi. Kui te viibite Prantsusmaal, on soovitatav uurida ka vastava piirkondliku lehe kuulutuste osa. Tööpakkumised leiate: www.press-directory.com. 

  Töövahendusfirmad ja ajutise töö vahendusfirmad
  Töövahendusfirmad pakuvad/vahendavad peamiselt tööpakkumisi tööotsijatele, kes omavad juba esmast või pikaajalist töökogemust ning kõrgetasemelist haridust. Enamus töövahendusfirmasid on spetsialiseerunud kindlatele valdkondadele. Eksisteerib ka nn „Headhunters“ teenus. Selle teenuse osutajad värbavad inimesi konfidentsiaalselt otsepakkumiste teel (kõrgema taseme juhid jt kõrgelt kvalifitseeritud töötajad). Agentuuride kontaktid leiate ärikataloogist nn kollastelt lehtedelt www.pagesjaunes.fr või spetsiaalsetelt kodulehtedelt: www.cadremploi.fr; www.cadresonline.fr.

  Ajutise töö vahendusfirmad on Prantsusmaal väga levinud ja omavad head reputatsiooni. Nad vahendavad töökohti pea kõikides valdkondades ja kõikidel kvalifikatsiooni tasanditel. Tasu vahendamise eest nõutakse mitte tööotsijalt, vaid tööandjalt, kes töötaja tööle võtab. Nende aadressid leiate samuti ärikataloogi „kollastelt lehtedelt“ või ajutise töö vahendusfirmade liidu kodulehelt www.prisme.eu.

  Otsekontaktid firmadega
  Prantsusmaal pöördutakse isiklikult kõige sagedamini suurettevõtete poole. Sellegipoolest võib olla mõttekas tutvustada ennast ka keskmise suurusega ja väikeettevõtetele. Aadressid leiate ärikataloogidest nagu „Pages Jaunes“ www.pagesjaunes.fr, „GO“, „Kompass“ või „Téléxport“. Neid katalooge on reeglina võimalik kasutada suuremates raamatukogudes või „Pole Emploi“ kontorites, mõnikord on nad ka laserplaadi kujul.

  Tööle kandideerimine
  Selle põhjal, kuidas Te ennast tutvustate, omandab võimalik tööandja pildi sellest, kes Te olete. Pühendage seepärast aega ja vaeva enda tutvustamise läbimõtlemisele. Prantsusmaal tööle kandideerides peab Teil olema CV ja sooviavaldus. Haridustunnistuste ja varasemat töötamist tõendavate dokumentide koopiaid ei lisata. Ka pilti ei ole tingimata vaja, vahest ehk siis, kui tegemist on tööga, kus töötaja peab esinema. Prantsusmaal ei ole ühtset mudelit eluloo kirjutamiseks. See tuleks alati koostada vastavalt taotletava koha tingimustele.

  Prantsuskeelse CV formaadi põhja leiate aadressilt www.europass.ee, kust valige lühend fr. Formaat on võimalik salvestada oma arvutisse, kus saate teha soovitud muudatused.
  
  Curriculum Vitae (CV)

  CV normaalseks pikkuseks peetakse Prantsusmaal ühte A4 lehekülge, kuid kui on olnud pikk karjäär (üle 10 aasta), siis maksimaalselt 2 A4 lehekülge. CV peab olema prantsuse keeles ja trükitud kujul.

  Traditsiooniline elulugu (CV) koosneb 4 põhilisest punktist:

  1. Personaalsed isikuandmed – sugu, nimi, täpne aadress, isiklik telefoninumber, vanus, rahvus, perekonnaseis. Soovi korral (ei ole kohustuslik) võib lisada ka lisainfot oma usuliste ja poliitiliste veendumuste ning tervisliku seisundi kohta.
  2. Hariduskäik – diplomid jm kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid; olulisimad muud lisa-ja täiendõpped, mis on toimunud kas eelnevates töökohtades või kursustel; mis keeli valdate ja mis tasemel.
  3. Töökogemus – üks CV tähtsamaid osi on iga varasema töö kirjeldus – näita ära, kui kaua Sa antud töökohal olid, firma nimi ja aadress, Sinu ametinimetus, töökohustused ning eesmärgid, mille poole püüdlesid. 
  4. Huvid, hobid – see osa ei ole kohustuslik, kuid mõningad hästi valitud tegevused võivad aidata tööandjal saada sinu isikust paremat ülevaadet. Hobidest on kasulik rääkida ka juhul, kui need on kuidagi seotud Sinu tööga.

  Sooviavaldus/kandideerimisavaldus
  Prantsusmaal on sooviavaldus üks väga tähtis komponent kandideerimisel. Sooviavalduse pikkuseks on üks A4 lehekülg, maksimaalselt 2 lehekülge, see peab olema koostatud standardformaadis, kirjutatud ametlikus stiilis ning selgelt ja arusaadavalt sõnastatud. Sooviavalduses peate põhjendama, miks Te vastavat kohta soovite ja miks just Teie olete antud ametikohale sobiv isik. Teie sooviavalduse saaja peab saama aru, et Te tunnete tema ettevõtet, teil on vastavad kutseoskused ja sedagi, kuidas Te neid rakendada oskate. Kindlasti on vajalik ka sooviavalduse allkirjastamine. 

  Tööintervjuu
  Kui Teid on kutsutud intervjuule, siis püüdke teha endale võimalikult selgeks, mida tööandja Teilt ootab. Samuti viige ennast kurssi firma tegevustega – külastage näiteks nende kodulehte. Intervjueerimisele võtke kaasa oma CV, tunnistuste koopiad, soovituskiri jm vajalikud dokumendid. 

  Oma ettevõtte asutamine
  Kui soovite luua Prantsusmaal oma ettevõtet, on kasulik pöörduda ettevõtetele informatsiooni pakkuva kohaliku Kaubanduskoja - www.cci.fr poole.
  Ettevõtluse alustamine: www.apce.com; www.urssaf.fr
  
  Kasulikud lingid:

  Disneyland Pariis (klienditeenindajad) kandideerimine: www.disneylandparis-casting.com/.

  ANTEO (restoranide, hotellide toitlustusvaldkonna personal) tööpakkumised: www.anteo-offredemploi.blogspot.fr.

  • Tööpakkumiste veebilehed:
  • www.pole-emploi.fr;
  • www.ec.europa.eu;
  • www.cadremploi.fr;
  • www.cadresonline.com;
  • www.monster.fr;
  • www.recrut.com;
  • www.en-interim.com;
  • www.en-stage.com;
  • www.pacajob.fr;
  • www.manpower.fr;
  • www.adecco.fr;
  • www.apec.fr;
  • www.jobbydoo.fr.
  • http://labonneboite.pole-emploi.fr/

   

• VAJALIKUD REGISTREERIMISPROTSEDUURID

  VAJALIKUD REGISTREERIMISPROTSEDUURID

  Alates 01.07.2008 ei vaja Eesti kodanikud Prantsusmaal töötamiseks elamis-ja tööluba ning võib töötada samadel tingimustel kui Prantsuse kodanikud.
  
  Elamisõigus
  Kui isik viibib Prantsusmaa territooriumil üle kolme kuu, siis loetakse seda Prantsusmaal elamiseks. EU/EEA kodanikel ei ole enam kohustust oma elamisõigus registreerida üle kolme kuu kestva riigis viibimise korral. Kuigi EU/EEA kodanikele ei ole elamisõiguse registreerimine (carte de séjour) kohustuslik, siis siiski soovitatakse seda teha, kuna see on väga kasulik, sest teeb elu ja asjaajamise oluliselt lihtsamaks. Näiteks ei ole ilma elamisõiguseta võimalik saada paljusid riigi teenuseid või taotleda rahalist abi – näiteks elukohaga seonduv finantsabi jm. teenused. Elamisõiguse taotlemiseks tuleb pöörduda oma elukohajärgse prefektuuri välismaalaste osakonda või linnavalitsusse.
  
  Dokumendid, mida võib tarvis minna:

  • kehtiv isikutunnistus, nii originaal kui koopia (kui Teiega on kaasas lapsed, siis ka laste passid, kui nad ei ole Teie passi kantud);
  • sünnitunnistus (acte de naissance, Etat civil) – kinnitatud tõlge prantsuse keelde (kas Prantsuse saatkonna poolt akrediteeritud tõlgi poolt Teie kodumaal või kodumaa saatkonnas Prantsusmaal);
  • kolm dokumendifotot,
  • perekonnaseisu kinnitavad dokumendid (abielutunnistus, tõend, et olete vallaline või lahutatud);
  • kehtiv Euroopa ravikindlustuskaart,
  • vajadusel vorm U1 või U2;
  • tõendusmaterjal elukoha olemasolust Prantsusmaal – originaal ja koopia (nt. elektriarve, üüriarve vm.);
  • Isik peab olema võimeline tõestama, et tal on kas töökoht (tööleping, palgaleht), ta kas õpib (on vastu võetud Prantsusmaa haridusministeeriumi poolt tunnustatud õppeasutusse) või on ta muul moel finantsiliselt kindlustatud;
  • kui on kavatsus kaasa tuua oma auto, siis ka auto dokumendid (sertifikaat, kus on näidatud auto omanik, kehtiv kindlustus)

  Kui mõni neist dokumentidest ei ole prantsusekeelne, siis peaksite juurde lisama kinnitatud tõlke. Elamisõiguse taotlemise protsess võib võtta aega nädalast kuni mõne kuuni. Enamasti annab elamisõigus õiguse Prantsusmaal elada ka õiguse omaniku abikaasal ja alaealistel lastel.

  Ettevaatusabinõud:

  On soovitav kaasa võtta piisavalt raha esimese kuu jaoks (jooksvateks kuludeks - majutus, muud igapäevased kulud). Soovitav on teha  kindlustus, et tagada piisav kaitse õnnetusjuhtumi puhul või raske haiguse korral. Lisainfot küsi elukohajärgsest prefektuuri välismaalaste osakonnast või linnavalitsusest.

  Lisainfo:

  Pole - Emploi (Prantsusmaa Tööhõiveamet): www.pole-emploi.fr.
  
  Prantsusmaa migratsiooniamet: www.immigration.gouv.fr.

  Välisministeerium: www.diplomatie.gouv.fr/en/.

  Le site officel de l´administration francaise: www.service-public.fr.

• TÖÖGA SEOTUD ÕIGUSED

  TÖÖGA SEOTUD ÕIGUSED

  Prantsusmaal on minimaalseks töötamise vanuseks 16 aastat. Erandlikel ja rangelt reguleeritud juhtudel on lubatud alla 16-aastase töötamine: perefirmas; koolivaheaegadel, alaealine võib olla palgatud kergemale tööle alates 14. eluaastast või 13. eluaastast kergemale tööle farmi; õpipoisi kursusel; reklaami ja modellinduse valdkonnas.

  Töölepingud
   

  Peamised on kahte tüüpi töölepinguid:

  Tähtajatu tööleping (CDI) – määramata ajaks. Enim kasutatav lepingu vorm Prantsusmaal.

  Tähtajaline tööleping (CDD) – määratud ajaks. Kasutatakse erandjuhtudel.

  Tähtajalist töölepingut võib kasutada järgnevatel juhtudel:

  1.      asendamaks puuduvat töötajat;

  2.      et katta äritegevuse aktiviseerumise perioodil tööjõu vajadus,

  3.      hooajatööd.

  Lepingu maksimaalne kestvus võib olla kuni 18 kuud. Sellegipoolest võib tähtajalist lepingut pikendada kuni 24 kuuni, kui leping on sõlmitud välismaal.  Tähtajalist lepingut ei saa lõpetada enne tähtaega, välja arvatud järgmistel põhjustel: vääramatu jõud; poolte kokkuleppel; tõsine töökohustuste rikkumine. 

   

  Vähemkasutatavad töölepingud:

  "Uus“ tööleping – see on uut tüüpi tähtajalise lepingu vorm, mida kasutatakse ainult väga väikestes firmades (vähem kui 20 töötajat).

  Ajutine tööleping  (CTT)

  Ajastatud tööleping – on lubatud teatud sektorites, kui ettevõte kannatab läbi aasta tõsiste ettenägematute äriliste kõikumiste all.

  „Õpipoisi“ leping – sihtgrupp: noortele koolilõpetajatele üldiste, teoreetiliste ja praktiliste oskuste andmine – lõppeesmärgiks kutsekvalifikatsioonitunnistus.

   

  Vastavalt Prantusmaa seadusandlusele  on olulised aspektid, mida tööleping peab sisaldama: tööandja - ja töötaja identifikatsiooni; töötaja ametinimetust; töö asukohta; töötasu.

   

  Informeerimine on kohustuslik mõlemale töölepingu poolele. Tööandja peab edastama töötajale järgmise kirjaliku informatsiooni:

  ·        Mõlema osapoole identifitseerimiseks vajalikud andmed

  ·        Töökoht

  ·        Eriala ja töö sisu

  ·        Töölepingu sõlmimise aeg

  ·        Lepingu kestvus, kui tegemist on ajutise töölepinguga

  ·        Puhkuse kestus

  ·        Etteteatamise periood töölepingu lõpetamise korral

  ·        Info töötasu ja selle maksmise sageduse kohta

  ·        Tööaeg, kas päevas või nädalas

  ·        Kollektiivilepinguga reguleeritud töötingimused.

   

  Tööandja peab kirjalikult töötajat informeerima töölepingu muutmisest. Töötajapoolset mittereageerimist võetakse kui töölepingu muudatustega nõustumist.

  Töölepingu lõpetamise alused:

  ·        töötaja algatusel

  ·        katseaja lõppemine ebarahuldavate tulemustega

  ·        tähtajalise töölepingu lõppemine

  ·        vastastikusel kokkuleppel

  ·        pensionile siirdumine

  ·        töötaja vallandamine/koondamine

  ·        kohtuotsuse alusel

  ·        force majeure

  Vaata lisaks “3. Töötingimused - 3.10. Töölepingu lõpetamine”.
  www.legifrance.gouv.fr
  www.travail-emploi.gouv.fr
  www.service-public.fr

   

  Töötasu

  
  Miinimumpalga määra korrigeeritakse kord aastas 1. juulil vastavalt tarbijahindade muutumisele. Keskmine palk on valdkonniti väga erinev. Õpipoisile ja noorele töötajale võib maksta vähem riigis kehtestatud miinimumpalgast. Kollektiivlepingutega on sätestatud erinevad miinimumpalga määrad tulenevalt töötaja kvalifikatsioonist. Need määrad ei või olla mingil juhul madalamad kui riigis sätestatud miinimumpalk. Ületunni- ja puhkepäevade töö eest tasutakse vastavalt seadusele või tööandja pakub kõrgemat kuutasu. Tavaliselt makstakse töötasu üks kord kuus ning palk laekub pangaarvele. Kui palk ületab 1500 EUR on palga maksmine panka kohustuslik.

   

  Palgalipikus peab olema kajastatud: tööandja andmed; töövõtja andmed; andmed, millest brutopalk koosneb – töötundide arv (eraldi normtunnid ja ületunnid ning nende maksumus); preemiad; tulumaksu ja sotsiaalkindustusmaksu suurus; netosumma, mis kuulub töötajale väljamaksmisele; maksmise kuupäev; protsent palgast.
   

  Tööaeg

   

  Töönädala kestvuseks on 35 tundi. Tööpäeva pikkus ei või ületada 10 tundi. Maksimaalsed töötunnid alla 18. aastasel 8 tundi päevas (alla 16aastasel 7 tundi päevas koolivaheajal). Noored ei või töötada rohkem kui 4,5 tundi ilma vaheajata.

  Kollektiivlepingu alusel võib pikendada tööpäeva 12 tunnini, kuid töönädal ei või olla pikem kui 48 tundi. Alla 18aastastel ei või töönädal ületada 35 tundi.

  Puhkepäev on pühapäev.

  Ületunnid kuuluvad tasustamisele. Esimese 8 ületunni eest nädalas (s.o 36.- 43. tund) makstakse 25 % tunnihinnast juurde, iga järgmise ületunni eest 50 %. Ületundide eest võib võtta lisapuhkepäeva nädalas.

  Öötööks loetakse tööd vahemikus kell 21.00-06.00 ja öötöö ei tohi ületada 8 tundi ööpäevas ja 40 tundi nädalas. Öötöö kompenseeritakse kas rahaliselt või lisapuhkepäevaga. 
  
  Katseaja maksimaalne pikkus on 2 kuust kuni 4 kuuni (sõltuvalt ametist).

   

  Puhkus (korraline puhkus, lapsepuhkus jm)

   
  Korraline
  

  Kõigil töötajail on õigus tasustatud puhkusele, kui nad on töötanud vähemalt 1 kuu. Prantsusmaal on puhkuse aluseks periood algusega 01.06. eelneval aastal kuni 31.05. jooksval aastal. Töötajal on õigus saada 2,5 päeva puhkust iga töötatud kuu eest. 
  
  Haiguspuhkus
  Selleks, et saada toetust peab olema töötanud vähemalt 200 tundi 3 kuu jooksul, mis haigusele eelnesid. Ka teistes riikides tasutud osamaksed lähevad arvesse (vajalik vorm U1).
  
  Emaduspuhkus
  Emaduspuhkuse kestus on 16 nädalat lapse kohta (6 nädalat enne ja 10 nädalat pärast lapse sündi). 
  
  Isaduspuhkus
  Isapuhkus on alates lapse sünnist11 järjestikust kalendripäeva, kui tegemist on ühe lapse sünniga ja 18 päeva mitmike sünni korral, . Seda puhkust ei saa jagada. Küll aga võib võtta välja koos 3 vaba päevaga, mis on lapse sünni puhul võimalik saada. 
  
  Lapsehoolduspuhkus
  Järgneb emaduspuhkusele. Ükskõik kumb töötav vanem võib seda kasutada. Maksimaalselt 3 aastat. 
   
  

  Prantsusmaal on 10 riiklikku püha (kohustavad puhkepäevad):

  - 1. jaanuar, uusaasta

  - lihavõttepühad

  - 1. mai, töö päev

  - 8. mai, II Maailmasõja lõpp

  -  taevaminemise püha

  - 14. juuli, rahvuspüha, Bastille vallutamise aastapäev

  - 15. august, Neitsi Maarja ülestõusmis püha

  - 1. november, kõikide pühakute päev

  - 11. november, I Maailmasõja lõpp

  - 25. detsember, jõulupüha

   

  Lisaks on töötajal õigus  haiguspuhkusele ning ema- või isapuhkusele. Ema- või isapuhkusele on õigus ka adoptiivvanemail, kui nad on lapsendanud lapse Prantsusmaal. Peale emapuhkust võib töötaja võtta vanemapuhkuse või osalise tööajaga töötamise.

  Töötajal on õigus võtta puhkeaasta 11 kuuks, samuti puhkust isikliku äri loomiseks, puhkus, kui on vajalik vaadata haige lapse järele. Prantsuse seadusandlus võimaldab jääda koju vanematel, kel on vajadus hooldada kas puudega last; last, kes on kannatada saanud õnnetuse tagajärjel või kui laps on raskelt haige. 

   

  Töötajate esindused

   

  Ametiühingutesse kuulumise tase Prantsusmaal on madal (ca 8%), kuid tänu seaduses ette nähtud töötajate esindamise süsteemile on sotsiaaldialoog tugev ning ühtegi seadusemuudatust ei võeta vastu sotsiaalpartneriga konsulteerimata. Streikimine, nii tööandja kui valitsuse vastu, on levinud ametiühingute nõudmiste läbi surumise viis. 

   

  Ametiühingute keskliit: www.cfecgc.org (töötajate, inseneride, tehnikute ja müügiga seotud töötajate ametiühing);

   
  Ettevõte võib sõlmida oma töötajatega eraldi kollektiivlepingu, mille tingimused ei tohi olla halvemad tööseadustes ettenähtust, kuid võivad olla madalamad tööstusharupõhises kollektiivlepingus ettenähtust, välja arvatud juhul, kui tööstusharupõhine leping selle keelab. Töötajatega sõlmitud lepingu tingimused ei tohi olla halvemad tööstusharupõhises lepingus sätestatust miinimumpalga, kollektiivsete lisasotsiaalgarantiide ning erialalise väljaõppe fondide osas. Tööandja on kohustatud kord aastas töötajate esindajatega (tavaliselt ametühinguga) läbi rääkima palgatingimused, tööaja korralduse ning üle vaatama tööhõive olukorra ettevõttes. Allikas: www.est-emb.fr/est/ariinfo/aid-779.
  
  Tööseadused ja kollektiivlepingute info: www.travail.gouv.fr.
   

  Oma ettevõtte asutamine

  Kui soovite luua Prantsusmaal oma ettevõttet või alustada tegevust FIE-na, on vajalik kontakteeruda Kaubandus-Tööstuskoja Ettevõtete Registreerimiskeskusega (CFE, Centre de Formalites  des Enterprises): www.cci.fr.

  Prantsusmaal võib ettevõtlusega tegeleda alates 18. eluaastast. EL liikmesriikide kodanikud võivad ettevõtteid asutada võrdsetel alustel kohalikega. Ettevõtte registreerimine maksab umbes 60 EUR, ametliku teadaande avaldamine 150 EUR.

    

  Kasulikke linke:

  www.invest.businessfrance.fr/;

  www.travail-emploi.gouv.fr/;

  www.pole-emploi.fr;

  www.emploi-international.org.
   

• MAKSUSTAMINE

  MAKSUSTAMINE

  Olles Prantsusmaa resident, tuleb teil Prantsusmaal deklareerida kogu maailmas teenitud tulud. Juhul, kui teid ei loeta Prantsusmaa residendiks maksustatakse ainult Prantsusmaal teenitud tulud. Prantsusmaal loetakse teid maksustamise mõistes residendiks kui teil on täidetud vähemalt üks tingimus:
  - Teie peamine elukoht on Prantsusmaal;
  - Teie majanduslike huvide kese on Prantsusmaal (ettevõte, investeeringud);
  - Teie kutsetegevus on Prantsusmaal (olete FIE, palgatööline).
   

  Selleks, kas olete resident või mitte, on üldreegel, et viibides riigis vähemalt 183 päeva loetakse teid residendiks. Samuti võidakse teid residendiks pidada ka mõne ülaltoodud tunnuse põhjal. Seda, kas teid loetakse maksude mõistes residendiks või mitte, määrab maksuamet. Teid võidakse korraga lugeda ka mitme riigi residendiks (Prantsusmaa ja päritoluriik). Sel juhul on topeltmaksustamise vältimise leping see, mis määrab millisest seadusest lähtutakse.
   
  Oluline on teada, et välismaal saadud tulu tuleb Eestis deklareerida, kui teid loetakse Eesti residendiks. Füüsiline isik peab deklareerima kogu maailmas teenitud tulud ja tasuma määratud maksud Eestis ka siis, kui ta viibib Eestist väljaspool kauem kui 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul, kuid tema elukoht Eestis säilib. Välisriigi tulud deklareeritakse füüsilise isiku tuludeklaratsiooni lehel "Välismaalt saadud tulu". Kui viibite deklareerimisperioodil välisriigis, on mugavaim võimalus tuludeklaratsiooni esitamiseks Interneti teel e-maksuameti kaudu. Eesti Maksu- ja Tolliameti info välisriiki tööle suunduvale eestlasele: www.emta.ee Prantsusmaa ja Eesti vahel on sõlmitud tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingud (www.emta.ee/index.php).
   
  

  Prantsusmaa maksusüsteem on keeruline ja mahukas ning hõlmab üleriigilisi otseseid (tulumaks, varanduse/jõukusemaks) ja kaudseid (käibe- ja aktsiisimaks) makse. Samuti eksisteerivad kohalikud maksud (ettevõtlusmaks, maamaks, elukohamaks, jm). Prantsusmaa maksuaasta on vastavuses kalendriaastaga – 01.01–31.12. 

   

  Otsesed maksud

   

  Tulumaks

  Iga isik, kes omab sissetulekut (on palgasaaja), peab maksma üksikisiku tulumaksu (I.R.P.P. – Impot sur le Revenu des Personnes Physiques). Erinevalt mitmetest teistest maadest peavad palgalised töötajad ise välja arvutama ja maksma tulumaksu otse maksuametile. Prantsusmaa tööandja ei ole vastutav üksikisiku tulumaksu laekumise eest. Üksikisiku tulumaks on progresseeruv ja sõltub lisaks sissetulekule ülalpeetavate hulgast, kooliskäivate laste arvust, elukohast jms. Põhimõtteliselt makstakse tulumaksu kolm korda aastas (veebruaris, mais ja septembris). Maksumaksjal on võimalus valida ka igakuine tulumaksu maksmine.
  
  Tuludeklaratsioon tuleb Prantsusmaal residendiks loetutel möödunud aasta eest esitada üldreeglina 31. maiks (paberil täidetuna). Interneti teel on võimalikud erandid.  Mitte-residentidel tuleb tuludeklaratsioon esitada 30. juuniks. Väga oluline on deklaratsiooni tähtaegu järgida, kuna hilinemise korral on 10%-ne trahv. 
  
  Neile, kes on Prantsusmaal juba tulusid deklareerinud, saadetakse eeltäidetud vorm. Vajadusel saab sellel parandusi teha. juhul, kui vormi ei saadeta, tuleb pöörduda maksuametisse. Prantsusmaal käsitletakse maksude mõistes perekonda kui tervikut ning üldreeglina tuleb abielupaaril esitada ühisdeklaratsioon. Lisainfot Prantsusmaa maksusüsteemist võib saada maksuametist www.impots.gouv.fr. 
  
  Kinnisvara kasutamise maks (Lodging/Occupiers Tax/ Taxe d'habitation)
  Iga kinnisvara kasutaja maksab aastast kinnisvara kasutamise maksu sõltumata sellest kas ta omab või üürib pinda. Maksustatud on see, kes kasutab eluaset 1. jaanuari seisuga. Summa sõltub kinnisvara väärtusest (asukoht ja suurus) ning põhineb üüri ja hüpoteegi suurusel. Kasutaja maksab maksu sõltumata kas ta kolis aasta jooksul sealt ära või ta kasutab seda vaid aeg-ajalt (külastab).

  Lisainfo: vosdroits.service-public.fr/particuliers/N206.xhtml
  
  Kinnisvaramaks (Property Tax/ Taxe foncière)
  Kinnisvara omanik on selle maksu maksja, sõltumata sellest kas see on tühi või kasutusel. Põllumajanduslikud hooned on erandiks (laudad, tallid). Erandid on ka uuedja renoveeritud ehitised. Samuti on teatud inimesed maksust vabastatud või saavad soodustusi ( inimesed vanuses üle 65-eluaasta või madala sissetulekuga pered).
  Lisainfo: vosdroits.service-public.fr/particuliers/F59.xhtml
  
  Televiisori maks (Television Tax/ Redevance audiovisuelle)
  Seda maksu maksab iga majapidamine, kus on telekas. Iga majapidamine maksab täpselt sama palju, sõltumata telekate arvust. samuti lähevad arvesse telekad, mis on suvilas või mida kasutatakse vaid DVD vaatamiseks.
  Lisainfo: vosdroits.service-public.fr/particuliers/N206.xhtml
  
  Varandusemaks

  Isikud, kelle varanduse koguväärtus (sissetulek, kinnisvara, aktsiad, võlakirjad, kunstiteosed, honorarid jne) ületab aruandlusaastal 760 000 €, maksustatakse varandusmaksuga. Maksu piirmäärad on 0,55-1,8 % eraisikule kuuluva vara koguväärtusest.

   

  Sotsiaalmaks

  Sotsiaalmaks (contribution sociale generalisee), mille laekumistest finantseeritakse riiklikku sotsiaalkindlustus- ja pensionisüsteemi, on jagatud tööandja ja töövõtja vahel. Maksu suurus sõltub selle eesmärgist, sissetuleku suurusest jne. Ettevõtja maksab iga töötaja brutopalgalt 40%-50% sotsiaalmaksu ning töövõtja panus sotsiaalmaksude kogumises piirdub 20-25%-ga.  Ülevaatliku tabeli leiate: www.cleiss.fr/docs/regimes/regime_france. 

   

  Kaudsed maksud

   

  Käibemaks

  Käibemaksu (TVA - taxe sur la valeur ajoutée, www.service-public.fr) rakendatakse nii toodetele kui teenustele, mis äritegevusega Prantsusmaal kaasnevad. Maksmine toimub kord kuus või kolme kuu tagant, vastavalt ettevõtte maksusüsteemile. TVA standardmäär on 20%, keskmine 10%, alandatud 5,5%, madalaim 2,1%. 

   

  Kohalikud maksud

   

  Ettevõtlusmaks

  Ettevõtlusmaks (taxe professionnelle) on kohalik maks ja selle suurus määratakse igal aastal kohalike omavalitsusorganite poolt. Ettevõtlusmaksu arvutatakse lähtuvalt nii firma kinnisvara ja vallasvara suurusest kui palgasaajate arvust. Keskmine üleriigiline ettevõtlusmaksu määr on 7%. Ettevõtlusmaksust on vabastatud valitsusvälised ja mittetulundusorganisatsioonid (ONG) ning ettevõtted, kes tegutsevad kultuuri, hariduse, spordi ja turismi alal või sotsiaalsfääris. Ettevõtlusmaksu ei maksa ka firmad, mis asutatakse või tegutsevad majanduslikult vähemarenenud või suure tööpuudusega piirkondades.

   

  Kasulikud lingid:

  ec.europa.eu/eures/main.jsp - Euroopa tööalase liikuvuse portaal;

  www.economie.gouv.fr/- Prantsusmaa Rahandusministeerium;

  www.impots.gouv.fr  - Prantsusmaa Maksuamet;

  www.cleiss.fr - CLEISS – Prantsusmaa Sotsiaalvõrgustiku keskus;

  www.emta.ee  - Eesti Maksu- ja Tolliamet.

• SOTSIAALKINDLUSTUS JA TERVISHOID

  SOTSIAALKINDLUSTUS JA TERVISHOID

  Sotsiaalkindlustus
  
  Sotsiaalkindlustuse eest Prantsusmaal vastutab Töö- ja Sotsiaalministeerium. Üldine sotsiaalkindlustussüsteem katab 80% prantsusmaa elanikkonnast ja hõlmab järgmiseid valdkondi:
  • haigustoetused,
  • töövõimetustoetus;
  • ematoetus;
  • pensionikindlustus;
  • peretoetused;
  • tööõnnetuse korral;
  • lesestumise korral;
  • surmaga seonduvalt.
  
  Sotsiaalkindlsutuse kohta leiate teavet: www.travail.gouv.fr
  
  Prantsusmaal on iga töövõtja kohustuslikus korras Prantsuse sotsiaalkindlustuskassa liige. Sotsiaalkindlustuses (URSSAF) registreerib Teid tööandja. Kõik töötajad, kes maksavad oma osalust sotsiaalkindlustusele, on automaatselt sellega ka kaetud. Tervisele tehtavad kulutused (arsti konsultatsioon, ravimid, haigla, laboratoorium, optika, hambaravi, proteesid) kaetakse kindlustuse poolt. Inimesed on kindlustatud ka selle perioodi ajal, mil nad ei tööta ja on näiteks haiged (k.a. tööõnnetus), emaduspuhkusel vms. Oma osalust sotsiaalkindlustusse maksavad mõlemad osapooled – nii töötajad kui ka tööandjad.
  
  Peretoetuse Fond (CAF) www.caf.fr/wps/portal maksab toetuseid töötajatele ja sarnases staatuses olevatele isikutele, FIEdele ja üldisemalt kõikidele Prantsusmaa residentidele, kellel on lapsed, isegi kui nad ei tööta. Igal Prantsuse kodanik ja välismaalane, kes on Prantsusmaa resident ning kelle ülalpeetav laps on Prantsusmaal ja selle riigi resident,  omab õigust lapsetoetusele selle lapse eest. 
  
  Peretoetusel on ka vanusepiirang: 20-eluaastat laste eest, kes ei tööta või kelle kuu sissetulek ei ületa 55% miinimum palgast. Eluasemetoetuse ja pere sissetulekutoetuse vanusepiir on 21-eluaaastat. Maksusoodustus suurtele peredele, kus on kolm last või enam lõpeb kui vanim laps on saanud 20-aastaseks. Peretoetuste ja eluasemetoetuste summa suurus oleneb pere tüübist, sissetulekust ja üüri suurusest. Peretoetused jagunevad: lapsehooldustoetused, toetused, mis on seotud lapse sünni ja ülalpidamise kuluga, toetused, mis on seotud erijuhtudega.
  
  Lapsetoetus
  Makstakse peredele, kus on kaks või enam ülalpeetavat last, kes elavad Prantsusmaal. Ei sõltu sissetulekust ega töötamisest. Lisainfo peretoetuste kohta inglise keeles: www.cleiss.fr/docs/regimes/regime_france/an_4.html.
  Peretoetuste kokkuvõttev tabel: www.cleiss.fr/docs/regimes/regime_france/an_a1.html.
  
  Emaduspuhkuse kestus on 16 nädalat lapse kohta (6 nädalat enne ja 10 nädalat pärast lapse sündi) ning 34 nädalat mitmikute sünni korral. Antud kindlaksmääratud emapuhkuse perioodi jooksul on kindlustatud isikul õigus ematoetusele. Ematoetuse määraks arvestatakse sünnituspuhkusele eelnenud kolme viimase kuu töötasu keskmine. Selleks, et tekiks õigus antud hüvitisele, peab isik eelneva 10-ne kuu jooksul (aluseks eeldatav sünnituse päev) olema maksnud sotsiaalkindlustusmaksu.
  
  Vanaduspensioni korraldus Prantsusmaal ei ole üheselt organiseeritud vaid on korraldatud vastavalt erinevatele tegevussektoritele: eraldi süsteem erasektoris töötajatele, spetsiaalne süsteem avaliku teenistuse töötajatele ja lisaks süsteem füüsilisest isikust ettevõtjatele. Juhul, kui pensionisaaja sureb, siis tema lesel võib tekkida õigus lesestunud isiku pensionile. Seda juhul, kui isiku vanus on üle 51 aasta ja tema sissetulekud ei ületa teatud kindlat lävendit.
  
  Vanaduspensioniiga on 62 eluaastat neile, kes on sündinud peale 1.jaanuari 1955 a. ja 60 eluaastat neile, kes on sündinud enne 1.juulit 1951a. Pensioniiga tõuseb 4 kuu võrra igal aastal neile, kes on sündinud vahemikus 1.juuli 1951a. kuni 31. detsember 1951a.  Pensioniiga tõuseb igal aastal 5 kuu võrra ülejäänud isikutele.
  Lisainfo pensioni kohta inglise keeles: www.cleiss.fr/docs/regimes/regime_france.
  Lisainfo: www.cnav.fr – Prantsusmaa Riiklik Pensionifond.
  
  Tervishoid
  
  Enne Prantsusmaale minekut, tasub Teil muretseda endale Euroopa ravikindlustuskaart, mis muudab arstiabi saamise kiiremaks ja lihtsamaks (www.haigekassa.ee). Eesti Haigekassa koduleheküljel saate infot hambaarsti, haiglaravi jms kohta Prantsusmaal. Euroopa ravikindlustuskaardi ja ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi annab välja elukohajärgne Haigekassa ja mõlemad on tasuta.
  
  Prantsusmaa üldise tervisekindlustuse süsteemiga on kindlustatud nii töötavad kui ka töötud isikud, üliõpilased, tegevartistid ja autorid (loomingulised töötajad). Isegi kui isikud ei tööta ja ei ole isiklikult kaetud kohustusliku sotsiaalkindlustussüsteemiga, siis tagab neile kindlustatuse asjaolu, et nad on ülalpeetavad isiku poolt, kes omab kindlustust (nt. abikaasa; lapsed, elukaaslane PACS lepingu alusel). Kindlustatud isikule väljastatakse ’Vitale’ kaart Teie kohalikust tervisekindlustuse kontorist. Kindlustatud isik peab valima ka üldarsti (GP), kellega nad peavad konsulteerima esmajärjekorras. Ainult üldarst saab suunata kindlustatud isikut vajadusel eriarsti vastuvõtule. Isikud, kes ei oma õigust üldisele tervisekindlustusele võivad küsida toetust juhul, kui nad on elanud Prantsusmaal ametlikult vähemalt kolm kuud.
  
  Rohkem infot:
  www.amelie.fr;
  www.sante.gouv.fr.
  

• ELUASE JA ELAMISKULUD

  ELUASE JA ELAMISKULUD

  Majutuse hind oleneb sellest, mis linnas eluaset leida soovite. Kui on tegemist suuremate linnadega nagu näiteks Pariis, siis on majutuse hind kindlasti kallim. Infot vabade majutuspindade kohta on võimalik leida ajalehe kuulutuste kaudu, tasuta nädalalehtedest ning samuti internetist. Samuti pakuvad majutust kinnisvaraga tegelevad firmad. Viimaste puhul tuleb arvestada teenustasuga.

  Juhul kui üürite elukohta, siis leping sõlmitakse tavaliselt 3 aastaks ning seejärel soovi korral pikendatakse. Võib ka tekkida olukord, mil soovite lepingut lõpetada (olenemata sellest kas Teil on selleks isiklikud või ametialased põhjused). Lepingu lõpetamisest peab ette teatama vähemalt 3 kuud, kuid juhul kui jääte töötuks või vahetate töökohta, siis tuleb kõne alla ka 1 kuuline ette teatamise aeg – seda peab tegema kirjalikult ja otse majaomanikule. Tavaliselt tuleb majaomanikule maksta kahe kuu deposiit, mille üürnik saab tagasi, kui lõpetab lepingu. Mõned majaomanikud või kinnisvaraga tegelevad firmad nõuavad üürnikult ka käendajat, kes vastutab selle eest, kui üürnik jätab näiteks üüri maksmata.

  Mõningate linnavalitsuste juures on teenus, kus pakutakse abi majutuse leidmisel. Majutuskohti võite otsida internetist järgmistelt lehtedelt:

  www.seloger.com,

  www.pap.fr,

  www.avendrealouer.fr.
  
  Transport
  
  Prantsusmaal on hästi arenenud maantee-, raudtee ja lennutransport, samuti ühistransport linnades. Peamistes linnades on nii hästiarenenud metroo- ja trammiliinid, kui ka bussi ning linnalähedaste rongide süsteem. Saadaval on erinevat tüüpi piletid sh. nädala- ja kuupiletid (the „carte orange“ Pariisis). Väga paljud prantslased ja ka välismaised autojuhid kasutavad Prantsusmaal liiklemiseks tasulisi kiirteid. Kokku on Prantsusmaal 8233,1 km maanteedest on tasulised. 2006 a. seisuga oli maantee maksu suuruseks väikeautodele 0,0712 EUR kilomeetri kohta ja 0,206 EUR raskeveokitele. Jätkuvalt suureneb raudteetranspordi osakaal.

  Raudteetransport Prantsusmaal jaguneb nelja kategooriasse:
  • riiklik raudtee, mida juhib RFF ja opereerib SNCF;
  • teisejärguline raudtee võrgustik, mis on viimane allesjäänud enne I Maailmasõda ehitatud   raudtee võrgustikust;
  • linnaliinid ja linna lähiliinid, hõlmab ka metrood ja trammiliiklust;
  • turismile orienteeritud liinid.
  Piletid tuleb eelnevalt augustada raudteejaamas enne rongile minekut. Piletite ettetellimine on kohustuslik enamikel kiirrongidel.

  Ühistranspordi info: www.service-public.fr.

• HARIDUS JA KUTSEKVALIFIKATSIOONID

  HARIDUS JA KUTSEKVALIFIKATSIOONID

  Lapsed alustavad alghariduse omandamist 6 aastaselt. Koolis käimine on kohustuslik 6-16 eluaastastel lastel. Alghariduse omandamine kestab viis aastat sealhulgas esimene nn ettevalmistusaasta. Keskhariduse omandamine algab kuuendast õppeaastats ja on jaotatud kaheks astmeks. Kõrgharidus on jaotatud kolmeks astmeks ning selle omandamist võib alustada 18. eluaastast.

  Koole, nii riiklikke kui erakoole, koordineerib haridusministeerium. Enamus erakoole on katoliku suunitlusega, õppemaksuga.

  kooliaasta (eel-, alg-, keskkoolis) algab esimesel septembrikuu nädalal. Kooli ei toimu Halloweeni ( 1 nädal oktoobri lõpust novembri alguseni), jõulude (2 nädalat detsembri lõpust jaanuarini) ajal. Talvevaheaeg (2 nädalat) kestab veebruarist või märtsi algusest, olenevalt kooli asukohast. Kevadvaheaeg (2 nädalat) on aprillis. Kooliaasta lõpeb juuni lõpus.

  Lisainfo haridussüsteemi kohta Prantsusmaal: www.education.gouv.fr

  Diplomite ja tunnistuste tunnustamine

  Vaatamata Euroopa õigusaktidele, mis näevad ette diplomite ja tunnistuste tunnustamise, otsustab töölevõtmise üle Prantsusmaal tööandja, mistõttu võib töö leidmine olla keerulisem.

  Apostille'ga kinnitamine

  Apostille on rahvusvaheliselt kasutatav avaliku dokumendi tunnistus, millega dokumendi väljastanud riik kinnitab dokumendi ehtsust ja väljaandmise pädevust. Dokument kinnitatakse apostille’ga, kui dokumendi väljastanud riik ja riik, kus seda soovitakse kasutada, on mõlemad ühinenud Haagi apostille’i konventsiooniga (05.10.1961).

  Eesti ja Prantsusmaa on mõlemad konventsiooni liikmesriigid, samas kehtib riikide vahel 2013. aasta sügisest lihtsustatud asjaajamise kord ja ametlikus asjaajamise ei ole apostille vajalik: Eesti ja Prantsusmaa ametlikud dokumendid on kummagi riigi territooriumil kasutatavad lisaformaalsusteta, st neid ei pea kinnitama apostille'ga või legaliseerima.
  Lihtsustatud kord kehtib alates 19.09.2013 ning tugineb Brüsseli 25. mai 1987. a konventsioonile, millega mõlemad riigid on ühinenud - vt. Euroopa Ühenduse liikmesriikide dokumentide legaliseerimisest loobumise konventsioon.

  Kutsefvalifikatsioonist lähemalt: www.enic-naric.net.

• TÖÖTUS JA HÜVITISED

  TÖÖTUS JA HÜVITISED

  Kui kaotate töö ning soovite jääda edasi sellesse ELi liikmesriiki, kus te töötasite, peaksite seal ka töötushüvitisi taotlema.

  Registreerige end tööotsijana kohalikus tööturuasutuses. Teid koheldakse samaväärselt asjaomase riigi kodanikega.

  Pöörake erilist tähelepanu:
  ◾töötushüvitiste saamiseks vajalike töötatud perioodide nõue (22 kuu jooksul vähemalt 6 kuud täistööaega);
  ◾hüvitiste suuruse arvutamiseks kohaldatavad määrad;
  ◾hüvitiste maksmise kestus.

  Kui soovite pärast töö kaotust riigist lahkuda peate pöörduma kohalikku tööturuasutusse ja küsima vormi U1, vastasel juhul võite oma töötutoetusest ilma jääda.

  Lisateavet: www.pole-emploi.fr; www.securite-sociale.fr. 

  Töötuskindlustushüvitis

  Töötu, kes saab Eestis töötukindlustushüvitist, võib minna tööd otsima ka teistesse EU liikmesriikidesse sh Prantsusmaale, kaotamata õigust hüvitisele. Sellisel juhul peate Prantsusmaale jõudes ennast 7 päeva jooksul pärast koduriigist lahkudes registreerima kohalikus tööturuasutuses U2 vormi alusel.

  Lisateavet: www.tootukassa.ee.

• LISAINFO

  LISAINFO

   ELAMINE JA TÖÖTAMINE PRANTSUSMAAL