Norra

  • RIIGI INFO

    RIIGI INFO

    Norra üle 5 miljoni elanikuga Põhja-Euroopa riik. Norra on Euroopa riikide seas pindalalt 6. kohal. Tal on ühine piir Rootsi, Soome ja Venemaaga ning pikk rannajoon üle 200 000 saare.
     

    Pindala: 323 782 km². Norra on jaotatud 19 maakonnaks (fylke). Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks (kommune, uusnorra kommunar). Neid on 454. Linnad olid jaotatud kjøpstad-ideks (turulinn) ja ladested-ideks (väike sadam), iga linn omas oma spetsiaalseid õigusi.
     

    Riigikeel: Norras on kaks riigikeelt, mis on teineteisega sarnased. Tänapäeval kasutatakse enim bokmåli, nii meedias kui kirjanduses. Norra põhjaosas räägitakse vähemuste poolt saami ja kveeni (soome) keeli. Harilikult on Norras töötamiseks vaja osata norra keelt. Mõnes valdkonnas, näiteks põllumajanduses ning kalanduses, samuti hotellinduses ja toitlustuses, piisab aga ka heast inglise keele oskusest.
     

    Norra on üks etniliselt homogeensemaid riike. Norralaste kõrval, kes moodustavad 90–91% rahvastikust, on suurim põlisrahvas saamid, keda on 30...40 tuhat. Põhja-Norras elab ka soome päritolu kveene. Norras on märkimisväärsel hulgal immigrante muu hulgas Poolast, Pakistanist, Vietnamist, Iraagist, Somaaliast ja Türgist. 2009. aastal oli Norras 303 000 välisriigi kodanikku ehk 6,3% elanikest.

    Tähtsamad linnad on pealinn Oslo, Bergen Trondheim, Stavanger, Kristiansand, Drammen, Tromsø ja Skien.
     

    Praegune kuningas on Harald V.
     

    Riigikord: konstitutsiooniline monarhia

    Kliima: Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Mere mahendav mõju, mis on tingitud hoovuse kohalt puhuvast soojast meretuulest, annab tunda ka õhutemperatuurides, eriti talvel (umbes −5 °C kuni +2 °C). Mere kohalt tulnud niiskus sajab alla mägedest lääne pool. Nõnda on Bergeni linn üks Euroopa vihmarikkamaid. Mägedest ida pool on sademeid väga vähe. Sademete hulk kasvab lõuna poolt põhja poole. Kogu rannikuribal on see mais märgatavalt väiksem kui sügisel. Mida sügavamal sisemaal, seda kontinentaalsem on kliima. Sademeid jääb vähemaks, suved on soojemad, talved märgatavalt külmemad.

    Läänerannikul on aasta keskmine temperatuur 7 °C, mis on 30 °C võrra laiuskraadi keskmisest kõrgem. Põhjapolaarjoonest põhja pool paiknevatel Lofootidel on jaanuari keskmine temperatuur 24 °C maailma keskmisest kõrgem. See on üks maailma suuremaid temperatuurianomaaliaid.



     

  • TÖÖTURU LÜHIÜLEVAADE
  • TÖÖ LEIDMINE
  • VAJALIKUD REGISTREERIMISPROTSEDUURID
  • TÖÖGA SEOTUD ÕIGUSED
  • MAKSUSTAMINE
  • SOTSIAALKINDLUSTUS JA TERVISHOID
  • ELUASE JA ELAMISKULUD
  • HARIDUS JA KUTSEKVALIFIKATSIOONID
  • TÖÖTUS JA HÜVITISED