RIIGI INFO

00.00.0000

KÜPROSE Vabariik

 

Pealinn: Nicosia
Rahvaarv:1 178 260 elanikku
Naaberriigid: Türgi, Süüria, Liibanon
Ajavöönd: GMT +2
Pindala: 9 251 km2
Liiklus: vasakpoolne

 

Rahaühik: EUR

Riigi ametlikeks keelteks on kreeka ja türgi keeled. Laialdaselt kasutatakse ka inglise keelt.

Telefoni kaugvalimise kood: Küprose kood +357, Põhja-Küprose Türgi Vabariigi kood - +90.

Ajavahet Eestiga ei ole.

Suuremad linnad:

• Nikosia (200 452 elanikku)

• Limassol (154 000)

• Larnaca (72 000)

• Famagusta (42 526)

• Paphos (35 961)

• Kyrenia ( 26 701)

• Protaras (20 230)

Rahvastik

Pealinnas Nikosias on elanikke 2200 452. Teised suuremad linnad on Limassol (154 000), Larnaca (72 000) ja Pafos (35 961). 78% Küprose elanikkonnast moodustavad Küprose kreeklased ja 18% Küprose türklased. 4% elanikkonnast on muust rahvusest. Küprose kreeklased on põhiosas kristlased ja kuuluvad Kreeka Õigeusu Kiriku koosseisu. Küprose türklased on moslemid (sunniidid).

Küprose põhilisteks impordiartikliteks on toormaterjalid, tarbekaubad, transpordivahendid ja kütus. Peamisteks ekspordiartikliteks on rõivad, jalatsid, farmaatsiatooted, tsement, sigaretid, mööbel, vein, kartulid ja tsitrusviljad.

Ajalugu: Küprose Vabariik sai iseseisvuse Suurbritannia võimu alt aastal 1960 (ehkki Briti sõjaväebaasid jäid saarele alles). Aastal 1974 panid Küprose kreeklased toime riigipöörde, misjärel Türgi tõi riiki oma väed. Novembris 1983 kuulutati Küprose türklaste aladel välja Põhja-Küprose Türgi Vabariik.

Ülejäänud saare hõlmab rahvusvaheliselt tunnustatud Küprose Vabariik on Euroopa Liidu liige alates 01.maist 2004. Küpros on Sitsiilia ja Sardiinia järel suuruselt kolmas saar Vahemeres. Geograafiliselt kuulub Küpros Aasiasse.

Küpros asub saarel Vahemeres, 34. ja 36. põhjalaiuse vahel. Rahvusvahelise tunnustuse kohaselt on saarel üks riik – Küprose Vabariik, kuid tegelikult on saar jaotatud kaheks – kesk- ja lõunaosas on Küprose Vabariik ja põhjaosas ametliku rahvusvahelise tunnustuseta Põhja-Küprose Türgi Vabariik (ainus tunnustaja on Türgi). Saare siseosa on küllalt mägine – kõrgeim mäetipp asub merepinnast peaaegu 2 km kõrgusel. Saare erinevate osade inimasustuse tihedus on väga ebaühtlane.


Küprose kliima on lähistroopiline, vahemereline ning saare kirdeosas poolkõrbeline. Suved on kuumad ja kuivad, talved pehmed, sajab põhiliselt talvekuudel. Sisemaal on talved veidi külmemad ja suved veidi palavamad kui rannikul. Lund võib esineda üksnes saare keskosas asuvates mägedes. Rannikupiirkonnas on aastakeskmine temperatuur päeval 24°C ja öösel 14°C. Juba aprillis on päeval sooja keskmiselt 21C–23C ning öösel 11C–13C. Sügisel on sama soe aeg november, mis tähendab, et sisuline suvi kestab 8 kuud. Ka ülejäänud neljal kuul ehk talvel on aeg-ajalt temperatuur päeval üle 20°C. Lõuna-Küprose rannikupiirkonnas on jaanuaris-veebruaris keskmine temperatuur päeval 17°C ja öösel 8°C. Juulis ja augustis on päevane temperatuur lõunaranniku lähedal 33°C lähedal ja sisemaal 35°C. Öine keskmine temperatuur on siis rannikupiirkonnas 23°C. Juunis ja septembris on rannikupiirkonnas keskmine temperatuur päeval 30°C lähedal ja öösel 20°C.

Merevee aastakeskmine temperatuur on 21°C, olles 17°C veebruaris ja 27°C–28°C augustis. Koguni seitsmel kuul ehk maist novembrini on merevee temperatuur enam kui 20°C.

Rannikupiirkonnas on aastas keskmiselt 3400 päikeselist tundi. Detsembris on päevas päikeselisi tunde keskmiselt 5–6 ning juulis 12–13. Sademeid on rannikupiirkonnas keskmiselt 340 – 410 mm aastas. Detsembris ja jaanuaris sajab üle 80 mm, kuid maist septembrini iga kuu alla 10 mm (juulis puuduvad sademed paljudes piirkondades rannikul üldse). Sisemaal sajab aastas 350 mm (pealinna ümbruses) kuni 800 mm (Troodose mägedes enam kui 1,2 km kõrgusel). Juulist septembrini sajab sisemaal iga kuu vähem kui 15 mm. Seevastu detsembris on Troodose mägedes sademeid 170 mm ja pealinna piirkonnas peaaegu 70 mm.

Turismi tipphooaeg on augustis.
Täpsem info Küprose ilmastiku kohta:

Küprose Vabariik ei kohalda piiranguid teiste Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikide kodanike pääsu suhtes oma tööturule. Nende riikide kodanikele kehtivad samad tingimused nagu Küprose kodanikele, seda nii töötasu, töölt vabastamise ja tööle ennistamise kui ka töötervishoiu ja tööohutuse meetmete osas. Kui Eesti kodanik soovib jääda Küprosele kauemaks kui kolm kuud, peab ta oma elamisloa registreerima. Registreerimiseks tuleb pöörduda Nicosia Migratsiooniametisse (Migration Officer in Nicosia) mitte hiljem kui kolme kuu möödudes riiki sisenemise päevast arvates.

Täiendav info VAJALIKUD REGISTREERIMISPROTSEDUURIDe lingi alt.

KÜPROSE Saatkond Helsingis www.cyprusembassy.fi

Tagamaks Eesti kodanikele konsulaarkaitset välisriikides, soovitab Välisministeeriumi konsulaarosakond kodanikel end registreerida ehk anda teavet enda välisriigis viibimise kohta. Registreerimine on soovitav eelkõige neile, kes elavad ja/või töötavad välisriigis pikemat aega või kes reisivad riiki, kus Eestil ei ole esindust või kellega Eestil puuduvad diplomaatilised suhted. Küsimuste korral saate infot konsulaarosakonna telefonil 6377 440, 6 377 469. Lisainformatsioon: Välisministeeriumi koduleheküljel

 

Copyright © 2004 - 2017 EURES Eesti|Kõik õigused reserveeritud|Teave: eures at tootukassa dot ee